Uues töölepinguseaduses on palju ruumi tõlgendamiseks

Uus töölepinguseadus annab kohtutele laia tööpõllu, kirjutab Argo Ideon 22.juuni Postimehes. Kas põhjendus töölepingu lõpetamiseks oli «mõjuv» või ei olnud? Seda tüüpi lahendusi, kus mõisted alles ootavad täpset sisuga täitmist, tundub nüüd jõustuvas seaduses olevat ridamisi.

Varasemalt tuli tööleping sõlmida isiklikult, aga ühe uuendusena lubab seadus teha seda ka esindaja kaudu. Töölepingu sõlmimisele eelnevad seaduse järgi läbirääkimised. Tööandja ei tohi läbirääkimistel või ka eelnevalt (nt töökuulutuses) küsida andmeid, milleks tal puudub «õigustatud huvi» – selle all peetakse silmas andmeid eraelu kohta või andmeid, mis ei ole seotud sobivusega töökohale. Läbirääkimisi tuleb pidada heauskselt.

Uue töölepinguseaduse jõustumisel kaotab tööraamat oma senise rolli. Kui keegi pärast 1. juulit 2009 töölt lahkub, saab ta tööraamatu kätte ning see tuleb viia sotsiaalkindlustusameti pensioniosakonnale, et pensionikindlustuse registrisse kanda enne 1999. aastat omandatud pensionistaaž. Äsjase seadusemuutusega lükati see registrisse kandmine aga edasi 2011. aastasse. Mis saab tööraamatust, kirjutab tööinspektsiooni jurist Kaia Taal SIIN 

Nii töötajal kui tööandjal on vastastikune lojaalse käitumise kohustus. Kumbki ei tohi käituda viisil, mis kahjustab teist poolt. Töötaja peab täitma töökohustusi oma teadmiste ja oskuste kohaselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. iga kord eraldi kokku leppida, siis uues seaduses on ette nähtud automaatselt nelja kuu pikkune katseaeg. Samas on lubatud vastastikusel kokkuleppel katseaega ka mitte määrata või määrata lühem katseaeg.

Kui vana seaduse järgi tuli töölepingus katseaeg

Palga mõistet uues töölepinguseaduses ei ole ja senine palgaseadus kaotab 1. juulist kehtivuse. Selle asemel on töötasu. eraldi puhkuseseadusega,  see kaotab nüüd kehtivuse. Suurem osa sätteid siiski oluliselt ei muutu. Põhipuhkus on tasustatav ja selle pikkus on vähemalt 28 kalendripäeva, mille sees ei ole arvestatud rahvus- ja riigipühi. Töölepingus võib kokku leppida ka pikema puhkuse. Kui varem sai kasutamata puhkust nõuda neli aastat, siis nüüd ainult üks aasta tagantjärele. Enne uue töölepinguseaduse vastuvõtmist kuni 17.12.2008 välja töötatud puhkused tuleb ära puhata nelja aasta jooksul alates puhkuse nõudeõiguse tekkest. Töölepingu lõpetamisel saab kasutamata ja aegumata puhkuse eest hüvitist rahas.

Töötajal on õigus teada töötasu suurust, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu; töötasu arvestamise viisi; maksmise korda; palgapäeva (vähemalt 1 kord kuus); tööandja poolt kinni peetavaid makseid. Tööandja peab maksma keskmist töötasu ka sel juhul, kui tööandjast tulenevatel põhjustel töötaja tööd ei tee, ent on valmis töötama.Seni reguleeriti töötajate puhkust

Koondamise korral peab olema põhjus töö lõppemine, sh töömahu vähenemine, või tööandja tegevuse lõpetamine. Võimaluse korral tuleb töötajale pakkuda teist tööd. Eelisõigus tööle jääda on alla kolmeaastase lapse vanemal ja töötajate esindajal.

Sisuliselt kaotavad koondatavad uue seaduse jõustumisel võrreldes vanaga ühe kuu raha. 1.juulist makstakse koondamishüvitist kuni viis aastat töötanud töötajale ühe kuu eest, varem kahe kuu keskmise palga eest. 5–10 aastat töötanu sai seni vähemalt kolme kuu raha, nüüd saab 1 + 1 kuud (tööandjalt ja töötukassalt). Üle 10 aasta töötanud inimene sai seni vähemalt 4 kuu raha, nüüd 1 + 2 kuud. Erandina on rohkem kaitstud inimesed, kelle tööstaaž sama tööandja juures on üle 20 aasta. Nemad saavad enne 2015. aasta algust toimuva koondamise korral hüvitist 1 + 3 kuud.

Kokkuleppe korral võib töölepingu igal ajal lõpetada, sealjuures pole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping lõpetatakse. Senine seadus nõudis, et üks pool pidi esitama vastava kirjaliku taotluse ja teine pool sellega kirjalikult nõustuma. Alates 1. juulist võib kokkulepe olla ka suuline.

Etteteatamisaeg ülesütlemisel on katseajal ja alla aasta töötanud töötajale 15 päeva, 1–5 aastat töötamisel 30 päeva, 5–10 aastat töötamisel 60 päeva, üle 10 aasta töötamisel 90 kalendripäeva.

Uue töölepinguseaduse § 43 järgi kehtib Eestis 40-tunnine töönädal, mis on täistööaeg. Lühema tööaja puhul on tegemist osalise tööajaga. Eeldatakse, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas. Riiklikku tööaja normi uues seaduses ei ole. Seletuskiri: «Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse kehtestatud tööaja piiranguid.» Senine töö- ja puhkeaja seadus kaotab oma kehtivuse. Ületunnitöö piirang koos tavalise tööajaga on kuni 48 tundi iga seitsme päeva kohta neljakuulise perioodi jooksul. Üldiselt eeldab uus seadus, et ületunnitöö eest annab tööandja vaba aega, kokkuleppel tööandjaga võib seda hüvitada rahas 1,5-kordse töötasuga.

Loe muudatustest täpsemalt SIIN

Autor: Postimees