Töö kaotamise järel aitab inimese rahalist seisu parandada koondamishüvitis. Üldjuhul tasub selle tööandja. Hüvitise kestus ja suurus sõltub sellest, kui kaua olete koondava tööandja juures töötanud ning kui palju palka saanud.
Koondamishüvitist makstakse keskmise palga järgi. Tavaliselt arvutatakse seda viimase 6 kuu sissetuleku põhjal. Hüvitis makstakse koondatule välja töölepingu lõpetamise kuupäeval.
Kui ühest asutusest koondatakse 5 või enam töötajat ning tegu on kollektiivse koondamisega, maksab töötajale umbes poole koondamishüvitisest välja töötukassa. Ka see koondamishüvitise osa jõuab töötaja pangaarvele töölepingu lõpetamise kuupäeval. Kollektiivse koondamise hüvitise taotluse esitab töötukassale tööandja.
Koondamishüvitis on maksustatav sarnaselt palgaga. Seega arvestatakse hüvitiselt maha ka tulumaks.
1. juulist 2009 jõustub uus töölepingu seadus ning ühes sellega muutub ka koondamishüvitiste maksmine. Edaspidi maksab tööandja koondatavale ühe kuu hüvitise sõltumata tööstaažist. Sellele lisaks maksab töötukassa kindlustushüvitist järgmiselt:
Erand: Kehtib alates 01.07 neile, kes on töölepingu seaduse jõustumise ajaks töötanud sama tööandja juures vähemalt 20 aastat. Kui selline töötaja koondatakse enne 01.01.2015, peab tööandja maksma talle koondamishüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötukassa peab sellisel juhul töötajale maksma lisaks veel 3 kuu töötasu.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.