IAS33 Aktsiakasum

1999. aastal muudeti paragrahvi 45,et asendada viited standardile IAS 10 “Võimalikud sündmused jabilansipäevajärgsed sündmused” viidetega standardile IAS 10 (muudetud 1999)“Bilansipäevajärgsed sündmused”.

Standardiga IAS 33 on seotud järgmineSIC tõlgendus:

– SIC-24: aktsiakasum –finantsinstrumendid ja muud lepingud, mida võidakse arveldada aktsiates.

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Eesmärk <_o3a_p />  <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1–5 <_o3a_p />Ettevõtted, mille aktsiatega kaubeldakse avalikult <_o3a_p />1–3 <_o3a_p />Ettevõtted, mille aktsiatega ei kaubelda avalikult <_o3a_p />4–5 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />6–9 <_o3a_p />Mõõtmine <_o3a_p />10–42 <_o3a_p />Puhaskasum aktsia kohta <_o3a_p />10–23 <_o3a_p />Puhaskasum <_o3a_p />11–13 <_o3a_p />Aktsiate puhasarv <_o3a_p />14–23 <_o3a_p />Lahjendatud aktsiakasum <_o3a_p />24–42 <_o3a_p />Lahjendatud kasum <_o3a_p />26–28 <_o3a_p />Aktsiate lahjendatud arv <_o3a_p />29–37 <_o3a_p />Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad <_o3a_p />38–42 <_o3a_p />Korrigeerimine <_o3a_p />43–46 <_o3a_p />Esitusviis <_o3a_p />47–48 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />49–52 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />53 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onsätestada põhimõtted, kuidas tuletada ja esitada aktsiakasumit selliselt, etparaneks tulemuslikkuse võrreldavus ettevõtete vahel sama aruandeperioodi kohtaning sama ettevõtte erinevate aruandeperioodide kohta. Käesolev standardkeskendub aktsiakasumi arvutamisel kasutatavale nimetajale. Kuigi erinevatearvestusmeetodite kasutamise tõttu “kasumi” piiritlemisel on aktsiakasumitkäsitlevatel andmetel oma puudujäägid, parandab ühetaoliselt kindlaksmääratudnimetaja finantsaruandlust.

RAKENDUSALA

Ettevõtted, mille aktsiategakaubeldakse avalikult

1. Käesolevat standardit peavadrakendama ettevõtted, mille lihtaktsiate või potentsiaalsete lihtaktsiategakaubeldakse avalikult, ja ettevõtted, mis on avalikel väärtpaberiturgudelemiteerimas lihtaktsiaid või potentsiaalseid lihtaktsiaid.

2. Kui esitatakse nii emaettevõttefinantsaruanded kui ka konsolideeritud finantsaruanded, peab käesolevastandardiga nõutavat informatsiooni esitama vaid konsolideeritud andmetepõhjal.

3. Emaettevõtte finantsaruannetekasutajad peavad olema teadlikud ning on reeglina ka huvitatud kontserni kuiterviku tegevuse tulemustest.

Ettevõtted, mille aktsiatega eikaubelda avalikult

4. Ettevõte, mille lihtaktsiate egapotentsiaalsete lihtaktsiatega ei kaubelda avalikult, kuid mis avalikustabaktsiakasumi, peab aktsiakasumi arvutama ja avalikustama kooskõlas käesolevastandardiga.

5. Ettevõte, mille lihtaktsiate egapotentsiaalsete lihtaktsiatega ei kaubelda avalikult, ei pea aktsiakasumitavalikustama. Siiski on ettevõtetevaheline finantsaruannete võrreldavus tagatudjuhul, kui ettevõte, mis otsustab avalikustada aktsiakasumi, arvutabaktsiakasumi kooskõlas käesoleva standardi põhimõtetega.

MÕISTED

6. Käesolevas standardis kasutataksejärgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Lihtaktsia on omakapitaliinstrument,mis on alam kõikidest muudest omakapitaliinstrumentide liikidest.

Potentsiaalne lihtaktsia onfinantsinstrument või muu leping, mis võib anda selle omanikule õiguse saadalihtaktsiaid.

Ostutähed või optsioonid onfinantsinstrumendid, mis annavad nende omanikule õiguse osta lihtaktsiaid.

7. Lihtaktsiad osalevadaruandeperioodi puhaskasumi jaotamisel vaid pärast muud liiki aktsiaid, nagunäiteks eelisaktsiad. Ettevõttel võib olla rohkem kui üht liiki lihtaktsiaid.Samaliigilistel lihtaktsiatel on ühesugused õigused saada dividende.

8. Potentsiaalsete lihtaktsiatenäited on:

a) võla- võiomakapitaliinstrumendid, sealhulgas eelisaktsiad, mida saab vahetadalihtaktsiate vastu;

b) aktsiaostutähed ja -optsioonid;

c) töötajate tasustamise kavad, misvõimaldavad töötajatel osana töötasust saada lihtaktsiaid, samuti muudaktsiaostukavad; ja

d) aktsiad, mida võidakse emiteeridateatavate lepingutingimuste, näiteks äriüksuse või muu vara ostmine,täitumisel.

9. Järgmisi mõisteid kasutataksestandardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”piiritletud tähenduses:

Finantsinstrument on igasuguneleping, mis tekitab finantsvaraobjekti ühe ettevõtte jaoks ja finantskohustisevõi omakapitaliinstrumendi teise ettevõtte jaoks.

Omakapitaliinstrument on igasuguneleping, mis tõendab jääkosalust ettevõttele jäävas varas pärast kõikidekohustiste mahaarvamist.

Õiglane väärtus on summa, mille eeston teadlike, huvitatud ja mitteseotud osapoolte vahelises tehingus võimalikvahetada vara või arveldada kohustist.

MÕÕTMINE

Puhaskasum aktsia kohta

10. Puhaskasum aktsia kohtaarvutatakse nii, et jagatakse lihtaktsiaomanikele jääv aruandeperioodipuhaskasum või -kahjum perioodi jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutudkeskmise arvuga.

Puhaskasum

11. Aktsiakohase puhaskasumiarvutamiseks on lihtaktsiaomanikele jääv aruandeperioodi puhaskasum või -kahjumsee osa perioodi puhaskasumist või -kahjumist, millest on lahutatudeelisdividendid.

12. Kõik aruandeperioodi jooksulkajastatud tulud ja kulud, sealhulgas maksukulud, erakorralised tulud ja kulud ningvähemusosalused, kaasatakse aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse(vt IAS 8 “Aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutusedarvestusmeetodites”). See osa puhaskasumist, mis jääb eelisaktsionäridele,sealhulgas aruandeperioodi eelisdividendid, lahutatakse perioodi puhaskasumist(või liidetakse perioodi puhaskahjumile), arvutamaks perioodi puhaskasumit või -kahjumit,mis jääb lihtaktsionäridele.

13. Eelisdividendide summa, mislahutatakse aruandeperioodi puhaskasumist, on:

a) mittekumulatiivseteleeelisaktsiatele aruandeperioodi eest välja kuulutatud eelisdividendide summa;ja

b) kumulatiivsete eelisaktsiatepuhul aruandeperioodi eelisdividendide kogusumma, olenemata sellest, kasdividendid on välja kuulutatud. Aruandeperioodi eelisdividendide summa eisisalda kumulatiivsete eelisaktsiate eest jooksva aruandeperioodi jooksuleelmiste perioodide eest makstud või välja kuulutatud eelisdividendide summat.

Aktsiate puhasarv

14. Aktsiakohase puhaskasumiarvutamiseks peab lihtaktsiate arvuks olema aruandeperioodi jooksul käibelolnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv.

15. Aruandeperioodi jooksul käibelolnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv kajastab, et aktsiakapitali suurusvõib olla perioodi vältel muutunud, kuna käibel olnud aktsiate arv on mingilhetkel olnud suurem või väiksem. See on käibel olnud lihtaktsiate arvaruandeperioodi algul, mida on korrigeeritud perioodi jooksul tagasi ostetudvõi emiteeritud lihtaktsiate arvuga, mis on korrutatud ajateguriga. Ajategur onnende päevade arv, mil teatud aktsiad on käibel, jagatuna aruandeperioodipäevade koguarvuga; paljudel juhtudel piisab kaalutud keskmise mõistlikustligikaudsest väärtusest.

Näide: aktsiate kaalutud keskminearv

  <_o3a_p />  <_o3a_p />Emiteeritud aktsiad <_o3a_p />Omaaktsiad <_o3a_p />Käibel olevad aktsiad <_o3a_p />1. jaanuar 20X1 <_o3a_p />Seis aasta algul <_o3a_p />2000 <_o3a_p />300 <_o3a_p />1700 <_o3a_p />31. mai 20X1 <_o3a_p />Uute aktsiate emiteerimine raha eest <_o3a_p />800 <_o3a_p />– <_o3a_p />2500 <_o3a_p />1. detsember 20X1 <_o3a_p />Omaaktsiate ostmine raha eest <_o3a_p />– <_o3a_p />250 <_o3a_p />2250 <_o3a_p />31. detsember 20X1 <_o3a_p />Seis aasta lõpus <_o3a_p />2800 <_o3a_p />550 <_o3a_p />2250 <_o3a_p />

Kaalutud keskmise arvutus:

(1700 x 5/12) + (2500 x 6/12) +(2250 x 1/12) = 2146 aktsiat või

(1700 x 12/12) + (800 x 7/12) – (250x 1/12) = 2146 aktsiat.

16. Enamasti kaasatakse aktsiadkaalutud keskmise arvutusse alates kuupäevast, millal tekkis nende eesttasumise nõue (mis tavaliselt on nende emiteerimise kuupäev), näiteks:

a) raha vastu emiteeritudlihtaktsiad kaasatakse siis, kui on olemas vastav rahaline nõue;

b) lihtaktsiad, mis on emiteeritudliht- või eelisaktsiatelt teenitud dividendide vabatahtliku taasinvesteerimisetulemusena, kaasatakse dividendide maksmise päevast;

c) lihtaktsiad, mis on emiteeritudvõlainstrumendi vahetamisel lihtaktsiate vastu, kaasatakse päevast, miltekkepõhine intressiarvestus lõpetatakse;

d) lihtaktsiad, mis on emiteeritudmuude finantsinstrumentide intressi või põhisumma vastu, kaasatakse päevast,mil tekkepõhine intressiarvestus lõpetatakse;

e) lihtaktsiad, mis on emiteeritudettevõtte kohustise vastu, kaasatakse väärtuspäevast;

f) lihtaktsiad, mis on emiteeritudtasuna muu vara kui raha eest, kaasatakse vara arvelevõtmise kuupäevast; ja

g) lihtaktsiad, mis on emiteeritudettevõttele teenuste osutamise eest, kaasatakse siis, kui teenused on osutatud.

Neil ja muudel juhtudel määratakselihtaktsiate kaasamise ajastus kindlaks täpsete emissioonireeglite jatingimustega. Emissiooniga seotud iga lepingu sisu tuleb asjakohaselt arvessevõtta.

17. Lihtaktsiad, mis emiteeritakseselleks, et tasuda omandamisena käsitletava äriühenduse eest, kaasatakseaktsiate kaalutud keskmise arvu leidmisse alates omandamise kuupäevast, sestomandav ettevõte lülitab omandatava ettevõtte tegevuse tulemused omakasumiaruandesse alates omandamise kuupäevast. Lihtaktsiate puhul, misemiteeritakse selleks, et tasuda panuste ühendamisena käsitletava äriühenduseeest, kaasatakse aktsiate kaalutud keskmise arvu leidmisse kõik hõlmatudaruandeperioodid, sest ühendatud ettevõtte finantsaruanded koostatakse nii,nagu oleks ühendatud üksus kogu aeg olemas olnud. Seetõttu võetakseaktsiakohase puhaskasumi arvutamisel panuste ühendamise teel toimunudäriühenduse korral lihtaktsiate arvuks ühendatud ettevõtete aktsiate kaalutudkeskmiste arvude summa, korrigeerides need selle ettevõtte samaväärseteksaktsiateks, mille aktsiad on peale ühendamist käibel.

18. Kui lihtaktsiaid emiteeritakseosaliselt tasutuna, käsitletakse neid lihtaktsia osana ulatuses, millises needolid aruandeperioodil võrreldes täielikult tasutud lihtaktsiatega õigustatuddividendide jagamisel osalema.

19. Lihtaktsiaid, mis emiteeritakseteatavate tingimuste täitumisel (tingimuslikult emiteeritavad aktsiad),loetakse käibel olevaiks ja need kaasatakse aktsiakohase puhaskasumi arvutussealates kuupäevast, mil kõik vajalikud tingimused on täidetud. Käibel olevaidlihtaktsiaid, mis on tingimuslikult tagastatavad (neid võidakse tagasi nõuda),käsitletakse tingimuslikult emiteeritud aktsiatena.

20. Aruandeperioodil ja kõikideteiste hõlmatud aruandeperioodide jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutudkeskmise arvu puhul tuleb lähtuda sündmustest, mis ei olnud potentsiaalseteaktsiate konverteerimine, kuid mis muutsid käibes olnud lihtaktsiate arvu, ilmaet oleks toimunud vastavat muutust ressursside osas.

21. Lihtaktsiaid võib emiteerida võikäibel olevate aktsiate arvu vähendada, ilma et toimuks vastavat muutustvahendites. Näited:

a) fondiemissioon või tasutaemissioon (mõningates riikides tuntud kui aktsiadividend);

b) mõne muu emissiooni boonusosa,näiteks boonusosa olemasolevatele aktsionäridele märkimisõiguse emissioonil;

c) aktsiatükeldus; ja

d) aktsiate ühendamine.

22. Fondiemissiooni või tasutaemissiooni või aktsiatükelduse puhul emiteeritakse lihtaktsiaid olemasolevateleaktsionäridele täiendava tasuta. Seega suureneb käibel olevate lihtaktsiatearv, ilma et suureneksid ressursid. Enne sellist sündmust käibel olnud lihtaktsiatearvu korrigeeritakse vastavalt käibel olevate aktsiate arvu proportsionaalselemuutusele, nagu oleks sündmus toimunud varaseima hõlmatud aruandeperioodialguses. Näiteks “kaks-ühe vastu“ tasuta emissiooni puhul korrutatakse enneemiteerimist käibel olnud aktsiate arv kolmega, et leida aktsiate uus koguarv,või kahega, et leida lisanduvate aktsiate arv.

23. Viidates paragrahvi 21 punktileb, ei sisalda lihtaktsiate emissioon potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisesttavaliselt boonusosa, kuna potentsiaalsed lihtaktsiad on reeglina emiteeritudtäisväärtuses, mis toob kaasa võrdelise muutuse ettevõtte käsutuses olevatesressurssides. Märkimisõiguse emissiooni puhul on täitmishind sageli madalam kuiaktsiate õiglane väärtus. Seetõttu sisaldab selline märkimisõiguse emissioonboonusosa. Lihtaktsiate arvuks, mida kasutatakse aktsiakohase puhaskasumiarvutamiseks kõikide aruandeperioodide puhul, mis eelnevad märkimisõiguseemissioonile, on enne emissiooni käibel olnud lihtaktsiate arv korrutatunajärgmise teguriga:

Aktsia õiglane väärtus vahetult ennemärkimisõiguse kasutamist

Aktsia teoreetiline väärtusmärkimisõiguseta

Aktsia teoreetiline, märkimisõigustmittesisaldav õiglane väärtus arvutatakse nii, et liidetakse aktsiate õiglaseväärtuse kogusummale, mis on leitud vahetult enne märkimisõiguse kasutamist,märkimisõiguse kasutamisest saadav ressursside sissetulek ja tulemus jagataksepärast märkimisõiguse kasutamist käibel olevate aktsiate arvuga. Kuimärkimisõiguse endiga kaubeldakse enne nende kasutamiskuupäeva avalikulväärtpaberiturul aktsiatest eraldi, siis määratakse käesoleva arvutuse jaoksvajalik õiglane väärtus kindlaks viimase päeva lõpus, mil kaubeldi nii aktsiatekui ka märkimisõigusega.

Näide – tasuta emissioon

Puhaskasum 20X0 <_o3a_p />180 <_o3a_p />Puhaskasum 20X1 <_o3a_p />600 <_o3a_p />30. septembrini 20X1 käibel olnud lihtaktsiad <_o3a_p />200 <_o3a_p />Tasuta emissioon 1. oktoobril 20X1 <_o3a_p />Kaks lihtaktsiat seisuga 30. september 20X1 iga käibel oleva lihtaktsia kohta <_o3a_p />  <_o3a_p />200 x 2 = 400 <_o3a_p />Aktsiakasum 20X1 <_o3a_p />= 1,00 <_o3a_p />Korrigeeritud aktsiakasum 20X0 <_o3a_p />= 0,30 <_o3a_p />

Kuna tasuta emissiooni puhul eitoimu aktsiate eest tasumist, kajastatakse emissiooni nii, nagu see olekstoimunud enne kajastamist leidnud varaseima aruandeperioodi 20X0 algust.

Näide – märkimisõiguse emissioon

Puhaskasum <_o3a_p />20X0:1100; 20X1:1500; 20X2:1800 <_o3a_p />Enne märkimisõiguse emissiooni käibel olnud aktsiad <_o3a_p />500 aktsiat <_o3a_p />Märkimisõiguse emissioon <_o3a_p />Üks uus aktsia iga viie käibel oleva kohta (kokku 100 uut aktsiat) <_o3a_p />  <_o3a_p />Täitmishind: 5,00 <_o3a_p />  <_o3a_p />Viimane päev märkimisõiguse kasutamiseks: 1. märts 20X1 <_o3a_p />Ühe lihtaktsia õiglane väärtus vahetult enne märkimisõiguse kasutamist 1. märtsil 20X1 <_o3a_p />11,00 <_o3a_p />

Aktsia teoreetilise, märkimisõigustmittesisaldava õiglase väärtuse arvutamine:

Kõikide käibel olevate aktsiateõiglane väärtus + märkimisõiguse kasutamisest saadud kogusumma

Enne märkimisõiguse kasutamistkäibel olnud aktsiate arv + märkimisõiguse kasutamisel emiteeritud aktsiate arv

(11,00 x 500 aktsiat) + (5,00 x 100aktsiat)

(500 aktsiat + 100 aktsiat)

Aktsia teoreetiline õiglane väärtusmärkimisõiguseta = 10,00

Korrigeerimisteguri arvutamine:

Aktsia õiglane väärtus ennemärkimisõiguse kasutamist

Aktsia teoreetiline õiglane väärtusmärkimisõiguseta

Aktsiakasumi arvutamine:

  <_o3a_p />20X0 <_o3a_p />20X1 <_o3a_p />20X2 <_o3a_p />Aasta 20X0 aktsiakasum, nagu algselt kajastatud: 1100/500 aktsiat <_o3a_p />2,20 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Aasta 20X0 aktsiakasum, korrigeerituna märkimisõiguse emissiooniga: 1100/(500 aktsiat x 1,1) <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />2,00 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Märkimisõiguse emissiooni mõju sisaldav 20X1. aasta aktsiakasum <_o3a_p />  <_o3a_p />2,54 <_o3a_p />  <_o3a_p />(500 x 1,1 x 2/12) + (600 x 10/12) <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Aasta 20X2 aktsiakasum 1800/600 aktsiat <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />3,00 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasum

24. Lahjendatud aktsiakasumileidmiseks tuleb lihtaktsionäridele kuuluvat puhaskasumit ja käibel olnudaktsiate kaalutud keskmist arvu korrigeerida kõikide lahjendavatepotentsiaalsete lihtaktsiate mõjuga.1

25. Lahjendatud aktsiakasumarvutatakse samadel alustel kui aktsiakohane puhaskasum, võttes arvesse kõiklahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad, mis aruandeperioodi jooksul olidkäibel, teisisõnu:

a) lihtaktsionäridele kuuluvataruandeperioodi puhaskasumit suurendatakse maksustamisjärgsete dividendide jaintresside võrra, mis on kajastatud aruandeperioodil seoses lahjendavatepotentsiaalsete lihtaktsiatega, ja korrigeeritakse muude muutustega tulude jakulude osas, mis tekiksid lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel;

b) käibel olnud lihtaktsiatekaalutud keskmist arvu suurendatakse täiendavate lihtaktsiate kaalutud keskmisearvu võrra, mis oleksid käibel olnud eeldusel, et kõik lahjendavadpotentsiaalsed lihtaktsiad vahetatakse.

Lahjendatud kasum

26. Aktsiakohase lahjendatud kasumiarvutamiseks tuleb aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi summat, mis kuulublihtaktsionäridele ja on arvutatud paragrahvi 11 kohaselt, korrigeeridajärgmiste maksustamisjärgsete mõjudega:

a) kõik lahjendavate potentsiaalseteaktsiate dividendid, mis lahutatakse paragrahvi 11 kohaselt arvutatudlihtaktsionäridele kuuluvast puhaskasumist;

b) lahjendavate potentsiaalsetelihtaktsiate intressid, mis on aruandeperioodi jooksul kajastatud; ja

c) kõik muud tuludes ja kuludes asetleidvad muutused, mis tekiksid lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiatevahetamisel.

27. Pärast seda, kui potentsiaalsedlihtaktsiad on konverteeritud lihtaktsiateks, ei teki enam dividende, intressening muid tulusid ja kulusid, mis seonduksid potentsiaalsete lihtaktsiatega.Selle asemel osalevad uued lihtaktsiad lihtaktsionäridele kuuluvaspuhaskasumis. Seetõttu suureneb lihtaktsionäridele kuuluv aruandeperioodipuhaskasum, mis on arvutatud paragrahvi 11 kohaselt, nende dividendide,intresside ja muude tulude või kulude summa võrra, mis säästetakse lahjendavatepotentsiaalsete lihtaktsiate konverteerimisel lihtaktsiateks. Potentsiaalsetelihtaktsiatega seonduvad kulud sisaldavad tasusid ning diskontot ja ülekurssi,mida kajastatakse sisemise intressimäära meetodi alusel (vt IAS 32).Dividendide, intresside ja muude tulude ja kulude summat korrigeeritaksenendega seonduva ettevõtte maksukoormusega.

Näide – vahetusvõlakirjad

Puhaskasum <_o3a_p />1004 <_o3a_p />Käibel olevad lihtaktsiad <_o3a_p />1000 <_o3a_p />Puhaskasum aktsia kohta <_o3a_p />1,0 <_o3a_p />Vahetusvõlakirjad <_o3a_p />100 <_o3a_p />

Iga 10 võlakirjast koosnevat pakkisaab vahetada 3 lihtaktsia vastu

Aruandeaasta intressikulu, mis on seotud vahetusvõlakirja kohustiskomponendiga <_o3a_p />10 <_o3a_p />Tulumaksukohustis ning edasilükkunud tulumaks, mis selle intressikuluga seondub <_o3a_p />4 <_o3a_p />

Märkus: intressikulu sisaldabdiskonto amortisatsiooni. Diskonto tekkis kohustiskomponendi esmaselarvelevõtmisel (vt IAS 32).

Korrigeeritud puhaskasum <_o3a_p />1004 + 10 - 4 = 1010 <_o3a_p />Võlakirjade vahetamisest tulenevate lihtaktsiate arv <_o3a_p />30 <_o3a_p />Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks kasutatud lihtaktsiate arv <_o3a_p />1000 + 30 = 1030 <_o3a_p />Lahjendatud aktsiakasum <_o3a_p />= 0,98 <_o3a_p />

 

28. Mõningate potentsiaalsetelihtaktsiate vahetamine võib põhjustada muutusi muudes tuludes või kuludes.Näiteks potentsiaalsete lihtaktsiatega seotud intressikulu vähenemine ja sellesttulenev aruandeperioodi puhaskasumi suurenemine võivad põhjustada töötajatekasumiosaluskavaga kohustuslikult seotud kulude suurenemise. Lahjendatudaktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse aruandeperioodi puhaskasumit või-kahjumit iga sellise järeldusliku tulude või kulude muutusega.

Aktsiate lahjendatud arv

29. Lahjendatud aktsiakasumiarvutamiseks peab lihtaktsiate arv olema lihtaktsiate kaalutud keskmine arv,mis on arvutatud paragrahvide 14 ja 20 kohaselt ja millele on liidetud sellistelihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mis emiteeritaks kõikide lahjendavatepotentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel lihtaktsiateks. Lahjendavadpotentsiaalsed lihtaktsiad tuleb lugeda vahetatuks lihtaktsiateksaruandeperioodi algul, või kui hiljem, siis potentsiaalsete lihtaktsiateemiteerimise kuupäeval.

30. Lahjendavate potentsiaalsetelihtaktsiate vahetamisel emiteeritavate lihtaktsiate arv määratakse kindlakspotentsiaalsete lihtaktsiate tingimustes. Arvutamisel eeldataksepotentsiaalsete lihtaktsiate omaniku seisukohast kõige soodsamat vahetussuhetvõi täitmishinda.

31. Nii nagu aktsiakohasepuhaskasumi arvutamisel, loetakse ka lihtaktsiaid, mille emissioon sõltubteatavate sündmuste toimumisest, käibel olevaks ning kaasatakse lahjendatudaktsiakasumi arvutamisse siis, kui tingimused on täidetud (sündmused toimunud).Tingimuslikult emiteeritavad aktsiad tuleb kaasata aruandeperioodi algul (võikui hiljem, siis tingimusliku aktsialepingu kuupäeval). Kui tingimused ei oletäidetud, põhineb tingimuslikult emiteeritavate aktsiate arv, mis kaasatakselahjendatud aktsiakasumi arvutamisse, nende aktsiate arvul, mis emiteeritaks,kui aruandeperioodi lõpp oleks tingimusliku perioodi lõpp. Korrigeerimine eiole lubatud, kui tingimused ei ole tingimusliku perioodi lõppedes täidetud.Käesoleva paragrahvi sätted kehtivad samamoodi ka potentsiaalsete lihtaktsiatesuhtes, mis emiteeritaks teatavate tingimuste täitmisel (tingimuslikultemiteeritavad potentsiaalsed lihtaktsiad).

32. Tütar-, ühis- või sidusettevõtevõivad välja lasta potentsiaalseid lihtaktsiaid, mida saab vahetada kas tütar-,ühis- või sidusettevõtte või aruandva ettevõtte lihtaktsiateks. Kui nendelpotentsiaalsetel tütar-, ühis- või sidusettevõtte lihtaktsiatel on lahjendavmõju aruandva ettevõtte konsolideeritud aktsiakohasele puhaskasumile,kaasatakse need lahjendatud aktsiakasumi arvutusse.

33. Lahjendatud aktsiakasumiarvutamiseks peab ettevõte eeldama, et lahjendavad optsioonid ja muudlahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad teostuvad. Eeldatavat sissetulekut nendestemissioonidest tuleb käsitleda kui aktsiate õiglases väärtuses teostatudemissiooni eest saadud tasu. Vahet emiteeritud aktsiate arvu ja nende aktsiatearvu vahel, mis oleks emiteeritud õiglases väärtuses, tuleb käsitledalihtaktsiate tasuta emissioonina.

34. Sel eemärgil arvutatakse õiglaneväärtus aruandeperioodi keskmise lihtaktsiate hinna põhjal.

35. Optsioonid ja muudaktsiaostulepped on lahjendavad, kui need põhjustaksid lihtaktsiate emissiooniõiglasest väärtusest odavamalt. Lahjenduse suurus on õiglane väärtus miinusemissioonihind. Seega käsitletakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel igasellist kokkulepet koosnevana:

a) kokkuleppest emiteerida teatavarv lihtaktsiaid nende aruandeperioodi keskmises õiglases väärtuses. Selliseltemiteeritavad aktsiad on hinnatud õiglaselt ja neid ei käsitleta lahjendavateega küllastavatena. Need jäetakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel kõrvale;ja

b) kokkuleppest emiteerida ülejäänudlihtaktsiad tasuta. Sellised lihtaktsiad ei too sissetulekut ning neil polemingit mõju käibel olevatele lihtaktsiatele jaotuvas puhaskasumis. Seega onsellised aktsiad lahjendavad ja need lisatakse käibel olevate lihtaktsiatearvule lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel.

Näide – aktsiaoptsioonide mõjulahjendatud aktsiakasumile

Puhaskasum aastal 20X1 <_o3a_p />1 200 000 <_o3a_p />Aastal 20X1 käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv <_o3a_p />500 000 aktsiat <_o3a_p />Ühe lihtaktsia keskmine õiglane väärtus aastal 20X1 <_o3a_p />20,00 <_o3a_p />Aastal 20X1 optsioonide aluseks olevate lihtaktsiate kaalutud keskmine arv <_o3a_p />100 000 aktsiat <_o3a_p />Optsioonide aluseks olevate aktsiate täitmishind aastal 20X1 <_o3a_p />15,00 <_o3a_p />Aktsiakasumi arvutamine: <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />aktsia kohta <_o3a_p />kasum <_o3a_p />aktsiate arv <_o3a_p />Puhaskasum aastal 20X1 <_o3a_p />  <_o3a_p />1 200 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />Käibel olevate lihtaktsiate kaalutud keskmine arv aastal 20X1 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />500 000 <_o3a_p />Puhaskasum aktsia kohta <_o3a_p />2,40 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Optsioonide aluseks olev aktsiate arv <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />100 000 <_o3a_p />Nende aktsiate arv, mis oleks emiteeritud õiglases väärtuses: <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />(100 000 x 15,00)/20,00 <_o3a_p />  <_o3a_p />^*<_o3a_p />(75 000) <_o3a_p />Lahjendatud aktsiakasum <_o3a_p />2,29 <_o3a_p />1 200 000 <_o3a_p />525 000 <_o3a_p />

*

Kasum ei ole suurenenud, kuna aktsiate koguarvsuurenes vaid nende aktsiate arvu (25 000) võrra, mis arvutuse mõistesemiteeriti tasuta (vt paragrahvi 35 punkt b eespool).

36. Selline optsioonide ja muudeaktsiaostulepete mõju arvutamine annab sama tulemuse kui omaaktsiate meetod,mis on kasutusel mõningates riikides. See ei tähenda, et ettevõte on sõlminudtehingu ostmaks enda aktsiaid, mis ei pruugi teatavates olukordades ollateostatav või mõningates õigussüsteemides õiguspärane.

37. Sel määral, mil osaliselttasutud aktsiad ei või aruandeperioodi jooksul dividendide jagamises osaleda,käsitletakse neid võrdsena ostutähtede või optsioonidega.

Lahjendavad potentsiaalsedlihtaktsiad

38. Potentsiaalseid lihtaktsiaidtuleb käsitleda lahjendavatena siis ja ainult siis, kui nende vahetaminelihtaktsiateks vähendaks jätkuvast tavategevusest tulenevat aktsiakohastpuhaskasumit.

39. Ettevõte kasutab jätkuvatavategevuse puhaskasumit “kontrollarvuna,” et kindlaks teha, kaspotentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad või küllastavad. Jätkuva tavategevusepuhaskasum on puhaskasum tavategevusest (nagu määratletud standardis IAS 8),millest on lahutatud eelisdividendid ja millest on välja jäetud lõpetatudtegevusega seotud tulud ja kulud; seetõttu ei hõlma see erakorralisi tulusid jakulusid ning arvestusmeetodite muutumise ja ränkade vigade parandamise mõju.

40. Potentsiaalsed lihtaktsiad onküllastavad, kui nende vahetamine lihtaktsiateks suurendaks jätkuvasttavategevusest tulenevat aktsiakasumit või vähendaks jätkuvast tavategevusesttulenevat aktsiakahjumit. Küllastavate potentsiaalsete lihtaktsiate mõju eiarvestata lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel.

41. Otsustamaks, kas potentsiaalsedlihtaktsiad on lahjendavad või küllastavad, vaadeldakse iga potentsiaalsetelihtaktsiate emissiooni või sarja pigem eraldi kui üheskoos. Järjekord, millespotentsiaalseid lihtaktsiaid vaadeldakse, võib mõjutada seda, kas nad onlahjendavad või mitte. Seega, et aktsiakohase puhaskasumi lahjenemine oleksmaksimaalne, vaadeldakse iga potentsiaalsete lihtaktsiate emissiooni või sarjajärjekorras kõige rohkem lahjendavast kõige vähem lahjendavani.

Näide – aktsiate kaalutud keskmisearvu arvutamisse kaasatavate lahjendavate väärtpaberite järjekorrakindlaksmääramine

Kasum – lihtaktsionäridele kuuluv puhaskasum <_o3a_p />10 000 000 <_o3a_p />Käibel olevad lihtaktsiad <_o3a_p />2 000 000 <_o3a_p />Ühe lihtaktsia keskmine õiglane väärtus aruandeaastal <_o3a_p />75,00 <_o3a_p />Potentsiaalsed lihtaktsiad <_o3a_p />  <_o3a_p />Optsioonid <_o3a_p />100 000 täitmishinnaga 60 <_o3a_p />Vahetatavad eelisaktsiad <_o3a_p />800 000 aktsiat, millel on õigus kumulatiivsele dividendile suurusega 8 ühe aktsia kohta. Iga eelisaktsia võib vahetada 2 lihtaktsia vastu. <_o3a_p />5%-line vahetusvõlakiri <_o3a_p />Nimiväärtus 100 000 000. Iga 1000 võlakirja võib vahetada 20 lihtaktsia vastu. Intressikulu leidmist ei mõjuta ülekursi või diskonto amortisatsioon. <_o3a_p />Maksumäär <_o3a_p />40% <_o3a_p />

Potentsiaalsete lihtaktsiatevahetamisel lihtaktsionäridele kuuluva kasumi suurenemine

  <_o3a_p />Kasumi suurenemine <_o3a_p />Lihtaktsiate arvu suurenemine <_o3a_p />Kasum täiendava aktsia kohta <_o3a_p />Optsioonid <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Kasumi suurenemine <_o3a_p />null <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Tasuta emiteeritud täiendavad aktsiad 100 000 x (75 – 60)/75 <_o3a_p />  <_o3a_p />20 000 <_o3a_p />null <_o3a_p />Vahetatavad eelisaktsiad <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Puhaskasumi suurenemine 8 x 800 000 <_o3a_p />6 400 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Täiendavad aktsiad 2 x 800 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />1 600 000 <_o3a_p />4,00 <_o3a_p />5%-lised vahetusvõlakirjad <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Puhaskasumi suurenemine 100 000 000 x 0,05 x (1 – 0,4) <_o3a_p />3 000 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />Täiendavad aktsiad 100 000 x 20 <_o3a_p />1 <_o3a_p />2 000 000 <_o3a_p />1,50 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasumi arvutamine

  <_o3a_p />Osalev puhaskasum <_o3a_p />Lihtaktsiad <_o3a_p />Aktsia kohta <_o3a_p />Aruandes esitatud optsioonid <_o3a_p />10 000 000 <_o3a_p />2 000 000 <_o3a_p />5,00 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />20 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />10 000 000 <_o3a_p />2 020 000 <_o3a_p />4,95 lahjendav <_o3a_p />5%-lised vahetusvõlakirjad <_o3a_p />3 000 000 <_o3a_p />2 000 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />13 000 000 <_o3a_p />4 020 000 <_o3a_p />3,23 lahjendav <_o3a_p />Vahetatavad eelisaktsiad <_o3a_p />6 400 000 <_o3a_p />1 600 000 <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />19 400 000 <_o3a_p />5 620 000 <_o3a_p />3,45 küllastav <_o3a_p />

Kuna lahjendatud aktsiakasumsuureneb vahetatavate eelisaktsiate kaasamisel (3,23-lt 3,45-le), onvahetatavad eelisaktsiad küllastavad ja neid eiratakse lahjendatud aktsiakasumiarvutamisel. Seega on lahjendatud aktsiakasum 3,23.

Käesolev näide ei illustreerivahetatavate finantsinstrumentide liigitamist kohustiste ja omakapitali vahelega nendega seotud intresside ja dividendide liigitamist kulude ja omakapitalivahel, nagu nõuab standard IAS 32.

42. Potentsiaalsed lihtaktsiadkaalutakse perioodi kohta, mil need käibel olid. Potentsiaalsed lihtaktsiad,mis aruandeperioodi jooksul tühistati või aegusid, kaasatakse lahjendatudaktsiakasumi arvutamisse vaid aruandeperioodi selles osas, mil need käibelolid. Potentsiaalsed lihtaktsiad, mis on aruandeperioodil vahetatudlihtaktsiateks, kaasatakse aktsiakohase lahjendatud kasumi arvutussearuandeperioodi algusest kuni vahetamise kuupäevani; alates vahetamisekuupäevast kaasatakse tulenenud lihtaktsiad nii aktsiakohase puhaskasumi kui kalahjendatud aktsiakasumi arvutusse.

KORRIGEERIMINE

43. Kui käibel olevate lihtaktsiatevõi potentsiaalsete lihtaktsiate arv suureneb fondiemissiooni või tasutaemissiooni või aktsiatükelduse tõttu või kui käibel olevate lihtaktsiate arvväheneb aktsiate ühendamise tõttu, tuleb kõikide esitatavate aruandeperioodideosas aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi arvutusi tagasiulatuvaltkorrigeerida. Kui need muutused toimuvad pärast bilansipäeva, kuid ennefinantsaruannete esitamist, peavad aktsiakohased arvutused sellearuandeperioodi ning nimetatud aruandes esitatud iga eelneva aruandeperioodifinantsaruannete tarvis põhinema aktsiate uuel arvul. Kui aktsiakohasedarvutused peegeldavad muutusi aktsiate arvus, tuleb see asjaolu avalikustada.Lisaks sellele tuleb kõikide esitatavate aruandeperioodide aktsiakohast puhas-ja lahjendatud kasumit korrigeerida:

a) ränkade vigade mõjuga jaarvestusmeetodite muutumisest tulenevate korrigeerimiste mõjuga, midakäsitletakse standardis IAS 8 esitatud põhikäsitluse kohaselt; ja

b) panuste ühendamisena käsitletavaäriühenduse mõjuga.

44. Ettevõte ei korrigeeri mitteühegi esitatava eelneva aruandeperioodi lahjendatud aktsiakasumit seosesmuutustega kasutatud eeldustes ega seoses potentsiaalsete lihtaktsiatevahetamisega lihtaktsiateks.

45. Ettevõttel soovitatakseavalikustada kirjeldused lihtaktsiaid või potentsiaalseid lihtaktsiaidhõlmavatest tehingutest, fondiemissioonid ja aktsiatükeldused välja arvatud,mis toimuvad pärast bilansipäeva, kui need on niivõrd olulised, et nendeavalikustamata jätmine mõjutaks finantsaruannete kasutajate võimalusi tehaõigeid hinnanguid ja otsuseid (vt IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused”).Selliste tehingute näited on:

a) aktsiate emissioon raha eest;

b) aktsiate emissioon, kui saadavattulu kasutatakse bilansipäevaks tasumata võla tagasimaksmiseks või käibelolevate eelisaktsiate eest tasumiseks;

c) käibel olevate lihtaktsiateväljaostmine;

d) bilansipäeval käibel olevatepotentsiaalsete lihtaktsiate muutmine lihtaktsiateks vahetamise võimärkimisõiguse kasutamise teel;

e) ostutähtede, optsioonide võivahetatavate väärtpaberite emiteerimine; ja

f) selliste tingimuste täitmine,mille tulemusel emiteeritakse tingimuslikult emiteeritavaid aktsiad.

46. Aktsiakasumi summasid eikorrigeerita selliste tehingute suhtes, mis toimuvad pärast bilansipäeva, sestsellised tehingud ei mõjuta selle kapitali mahtu, mida kasutati aruandeperioodipuhaskasumi või -kahjumi saamiseks.

ESITUSVIIS

47. Ettevõte peab kasumiaruandesesitama aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi iga liiki lihtaktsia kohta,millel on erinev õigus osaleda aruandeperioodi puhaskasumi jaotamisel. Ettevõtepeab näitama aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi iga esitatavaaruandeperioodi kohta võrdselt rõhutatuna.

48. Käesolev standard kohustabettevõtet esitama aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi isegi siis, kuiavalikustatavad summad on negatiivsed (kahjum aktsia kohta).

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

49. Ettevõte peab avalikustamajärgmise informatsiooni:

a) summad, mida kasutatakseaktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi arvutamisel lugejana, ja nende summadevõrdlus aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumiga; ja

b) lihtaktsiate kaalutud keskminearv, mida kasutati aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi arvutamiselnimetajana, ja nende nimetajate võrdlus teineteisega.

50. Finantsinstrumendid ja muud lepingud,millest tulenevad potentsiaalsed lihtaktsiad, võivad sisaldada tingimusi, mismõjutavad aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi mõõtmist. Nendetingimustega võidakse kindlaks määrata, kas potentsiaalsed lihtaktsiad onlahjendavad, ja kui on, siis nende mõju käibel olevate aktsiate kaalutudkeskmisele arvule ning kõik sellest tulenevad korrigeerimisedlihtaktsionäridele kuuluvas puhaskasumis. Sõltumata sellest, kas standard IAS32 nõuab nende tingimuste avalikustamist, soovitab käesolev standard needavalikustada.

51. Kui ettevõte avalikustab lisaksaktsiakohasele puhas- ja lahjendatud kasumile aktsiakohased summad, millearvutamisel kasutatakse mingit muud esitatavat puhaskasumi komponenti kuilihtaktsionäridele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum, tulebsellised summad arvutada, kasutades lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu, mis onkindlaks määratud käesoleva standardi kohaselt. Kui kasutatakse sellistpuhaskasumi komponenti, mis ei ole kasumiaruandes eraldi reana välja toodud,tuleb esitada kasutatud komponendi ja kasumiaruandes eraldi reana toodud kirjevõrdlus. Aktsiakohane puhas- ja lahjendatud kasum tuleb avalikustada võrdseltrõhutatuna.

52. Ettevõte võib soovidaavalikustada rohkem informatsiooni kui käesolev standard nõuab. Sellineinformatsioon võib kasutajatel aidata ettevõtte tegevust hinnata ja see võibolla esitatud aktsiakohaste summadena puhaskasumi erinevate komponentide osas.Sellise informatsiooni avalikustamine on soovitatav. Siiski arvutatakseselliste summade avalikustamisel nimetajad käesoleva standardi kohaselt, ettagada avalikustatavate aktsiakohaste summade omavaheline võrreldavus.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

53. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem kohaldamine onsoovitatav.

 

1

Vt ka SIC-24: aktsiakasum – finantsinstrumendid ja muudlepingud, mida võidakse arveldada aktsiates.