Mis juhtub, kui aastaaruanne jääb esitamata?

Esmalt annab aruanne võimaluse maksu- ja tolliametil kontrollida meie ettevõtjate majandustegevuse tegelikkusele vastamist ning lisaks peaks see andma ausat informatsiooni teistele osapooltele – näiteks võiks see vajalik olla võlausaldajatele oma võlgniku majandusliku olukorraga tutvumiseks või kreeditorile otsuse langetamiseks, kas anda partnerile laenu või ettemaksuta kaupa. Samas viimaste sündmuste valguses võib isegi aruande järgi väga heal järjel olnud firma seis olla tänaseks oluliselt muutunud, mis tähendab, et eelkõige on aruannet otsuste langetamisel mõistlik võtta aluseks ikkagi tavapärases majandusruumis, milles ei ole toimunud või toimumas kollapsit. Peale nende osapoolte on aastaaruanne põnev ja ka vajalik infoallikas konkurentidele.

Aastaaruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Kuna enamikel firmadest langeb majandusaasta kokku kalendriaastaga, siis on selleks tähtajaks 30. juuni. Kui see päev langeb üldisele puhkepäevale, siis tuleks aruanne esitada järgmisel üldisel tööpäeval. Aruande õigetähtaegselt esitamata jätmise eest näeb seadus ette mitmesuguseid sanktsioone, kuid raamatupidajate kogemus ütleb, et tegelikkuses ei juhtu alguses midagi väga radikaalset ning esmalt antakse ettevõtjatele siiski aega rikkumine heastada. Kui aga ka seadusesilma tähelepanu all olles aastaaruannet ei esitata, võib asjaolude kokkulangemisel kohus määrata süüdlasele rahatrahvi.

Kuna aastaaruande aluseks on raamatupidamisandmed, siis aruannet koostama asudes peaks ettevõttel olema raamatupidamine korras, see tähendab, et numbrid üle vaadatud, kontrollitud, saldod tarnijate ja ostjatega võrreldud, varud ning põhivara inventeeritud. Kui aruanne on valmis, aga enne esitamist on toimunud ettevõtte tegevust mõjutavaid sündmusi, tuleb nendest kirjutada tegevusaruandes. Välja tuleb ka nende sündmuste võimalik mõju ettevõtte tegevusele ning tulemustele nii aruande esitamise ajal kui ka tulevikus.

Juba esitatud aruannet üldjuhul enam parandada ei saa, kuid parandusi saab esitada järgmise aastaaruande kokkupanekul võrdlusperioodi andmetesse. Sel juhul on vaja muidugi ka täpselt välja tuua, mis muutus ja mis põhjustel.

Samas on arvutusvead seoses aruandeportaali kaudu esitamisega muutunud tänaseks olematuks ning võimalikud vead on pigem sisulised, näiteks ei avata tegevusaruandes bilansi ja kasumiaruande suuremates summades sisalduvat. Näide: kui nõuded ostjatele on 100 eurot ja muud nõuded 100 000 eurot, siis paljudel juhtudel on tehtud lisa „nõuded ostjatele” kohta, avamata samas muude nõuete sisu. Tegevusaruanne on siiski ettevõtte juhtkonna kirjutada, mitte raamatupidaja. Tegevusaruanne on koht, milles tuleb avalikustada ka tegevused ja suunad, mida on püütud või püütakse viljeleda, aga mis ei ole tuludeni jõudnud.

Mikroettevõtete ja teiste firmade aastaaruanded on mõnevõrra erinevaid. Näiteks ei pea mikroettevõte esitama tegevusaruannet ning mikro- ja väikeettevõtjad ei pea esitama rahavoogude ning omakapitali muutuste aruandeid. Samuti ei nõuta mikroettevõtete majandusaasta aruandes mitmeid teisi lisasid, mis on suuremate firmade puhul kohustuslikud.

Enamlevinud küsimused raamatupidajatele majandusaasta aruannetega seoses on hind, selle vajalikkus ning kui sügavale detailidesse peab laskuma. Kõige lihtsam on aruanne lasta ära teha oma raamatupidajal või kasutada selleks kord aastas raamatupidamisbüroo teenuseid, sest nende töötajatel on kogemus sadade aruannete koostamisel. Büroo saab anda ka koheselt vastused küsimustele, mida on vajalik avaldada ja mida mitte ning kuidas avaldada ettevõtte finantsinfot nii, et see annaks kreeditorile vajaliku info, kuid samal ajal konkurentidele võimalikult vähe.

Kui soovite, et teeme majandusaasta aruande Teie eest või kontrolliksime Teie aruande üle, helistage numbril 502 5203 või kirjutage [email protected] ja andke oma soovist teada!