Väikeste ettevõtete puhul on raamatupidamise sisseostmine teenusena olnud alati mõistetav valik. Aasta-aastalt püütakse aga raamatupidamist nii-öelda lahendada majaväliselt ka suuremate firmade puhul. Miks see on mõistlik, mida tasub oma raamatupidajatelt teenusele üle minnes tähele panna ning kuidas astuda esimene samm, selgitab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
- Raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts
„Enamasti on teenusele ülemineku põhjuseks täisajaga raamatupidaja palgakulu suurus ning liigsed kulutused töökohale. Otsitakse kuluefektiivsemat lahendust ja seda teenuse sisseost kahtlemata on,” ütleb Lepvalts.
Ta nendib, et esimese sammuna on vaja mõista, et majaväline raamatupidaja ei ole oma maja töötaja, kellele saab hakata sekka muid pisikohustusi andma. „Tegemist on siiski konkreetselt raamatupidamisspetsialistiga ja tema ülesanne on raamatupidamine. Raamatupidamisteenuse pakkujalt ei ole õige eeldada ka sekretäri-asjaajaja teenust. Kui see osutub vajalikuks, tähendab see eraldi kokkuleppimist. Samuti on vaja selgeks teha, kuidas jaotatakse aruandlusega ja rahade liigutamisega seotud töölõigud.”
Raamatupidamisdokumentide üleandmise ei toimu enam ammu füüsiliselt, sest üha enam on paberit asendamas elektrooniline formaat, algselt küll pdf-ina, aga juba ka e-arvena. Küll aga on vaja selgeks teha, missuguse seisuga soovitakse raamatupidamine üle anda. Tavalisel Eesti mõttes keskmisel ettevõttel on mõttekas anda üle kogu raamatupidamisarvestus, sest vaid siis on sellel ka sisulist efekti.
Rääkides raamatupidamisprogrammidest, tuleb neile Lepvaltsi sõnul samuti värske pilguga peale vaadata. „Võib juhtuda, et senine tarkvara ei kannata enam kaasaegset infoliikumist välja – mahud on suurenenud, samuti kiirus, lisaks võib olla vaja uusi teenuseid. Ühesõnaga peab olema valmis muutusteks. Ja samuti selleks, et raamatupidamise üleandmine ei käi sõrmenipsuga – jah, pisikesel firmal võib see võtta tunnikese, aga suurematel ettevõtetel võib kuluda ka kuu.”
Kulud pole ainus ajend raamatupidamisteenusele üleminekuks
Lisaks sellele, et raamatupidamisteenuse sisseostmisel võidab ettevõte kuludelt, aitab raamatupidamisbüroo kaasamine kindlasti selgust ettevõtte juhtimisprotsessides – saab selgeks, mis on raamatupidamisspetsialisti vastustusala ja mis kohustused kuuluvad teistele, näiteks juhatuse liikmetele. Samuti on raamatupidamisbüroos enamasti tööl suure ja mitmekülgse kogemuspagasiga raamatupidajad, kes oskavad vaadata teie ettevõtte finantsasjadele hoopis kogenuma ning kõrvaltvaataja pilguga.
26. märtsil toimuval raamatupidamisbüroode konverentsil
Kasumlik kasv 2020 on sel aastal keskmes raamatupidamisbüroo asutamine ja arendamine. Otsime tõhusaid lahendusi just selle sektori ettevõtjate murekohtadele, tunnustame parimaid ning õpime nende kordaminekutest.
Lisainfo ja registreerimine
SIIN.
„Arvan, et raamatupidamisteenusega liitudes saab nii mõnigi teema konkreetsemaks. Raamatupidajast saab taustajõuga isik, kes suhtub ettevõttesse täiesti raamatupidamisalaselt ja numbripõhiselt, osates pöörata tähelepanu erinevatele võimalikele anomaaliatele ning liigsetele kuludele,” annab Lepvalts nõu. „Reeglina on oma töötajat raske kontrollida, samal ajal kui väline teenuspakkuja on huvitatud professionaalsest kuvandist ega saa endale lubada möödalaskmisi.”
Küsimusele, miks valida koostööks just Vesiir OÜ, ütleb Lepvalts, et nende büroosse on värvatud ainult tööalaselt väga motiveeritud kogemustega raamatupidajad, kes oskavad näha ka numbrite taha.
Seotud lood
Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtetel, mille töötajad tegevusala sisust tingituna viibivad aeg-ajalt välisriikides, on põhjust taotleda tagasi käibemaksutagastust kasutatud teenustelt nagu näiteks majutus, autorent ja -kütus. Kuidas see täpsemalt käib ja milliseid nüansse silmas pidada, selgitab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
Kinnisvarasse investeerimine on aasta-aastalt aina populaarsem nii eraisikute kui ka ettevõtjate hulgas. Kui teil on ettevõtjana olemas kinnisvara, olete kindlasti mõelnud, kas seda tasuks müüa või anda oma ettevõtte käsutusse? Kas see tasub ära? Mis juhtudel on seda mõttekas teha? Nõu annab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
Eestis on tuhandeid niinimetatud ühemehefirmasid ning ettevõtjaid, kelle töökoht asub kodus. Sageli tekib neil aga küsimus, kuidas tõmmata piiri era- ja firmakulude vahele, et mitte seadusest üle astuda. Selgitusi jagab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja omanik Enno Lepvalts.
„Kui me Eero Käärikuga 1996. aastal ettevõtte asutasime, oli eesmärk kõigepealt jalad alla saada ja siis muudkui kasvada. Nüüd olemegi Eestis esimese kümne raamatupidamisfirma seas – seega meie suurem eesmärk on täidetud,” avaldab Vesiir OÜ omanik ja juht Enno Lepvalts.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.