SaaS ehk tarkvara kui teenus võimaldab kasutajatel ligipääsu pilvepõhisele tarkvarale interneti kaudu, ilma et oleks vaja seda oma seadmesse installeerida või hooldada. Peamised eelised on paindlikkus, lihtne ligipääs ja automaatsed uuendused, kuid sellega kaasnevad ka riskid andmete turvalisuse ja vastutuse osas.
- Vasakult: Timo Kullerkupp ja Ken Kaarel Gross Foto: Advokaadibüroo Rask
SaaS-lepingud määratlevad tihti andmekaitse, intellektuaalomandi, teenuse kvaliteedi (SLA), hinnastamise ning vastutuse jaotuse tingimused. Ettevõtted, kes soovivad SaaSile üle minna, peavad arvestama õiguslike, tehniliste ja äriliste aspektidega. Tulevikutrendid, nagu tehisintellekt, kujundavad SaaSi arengut ja toovad uusi võimalusi ning riske.
Novembrikuu esimeses „Teabevara tunnis“ räägimegi SaaSi olemusest ja toimimisest. Stuudios on advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ken Kaarel Gross ja Timo Kullerkupp. Saadet juhib teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Teeme asja selgeks: SaaS ehk kuidas tarkvara teenusena pakkuda
Seotud lood
Majanduses on keerulised ajad, kas on praegu üldse sünnis rääkida innovatsioonist, küsisin Net Groupi tegevjuhilt Priit Kongolt ja Grow tegevjuhilt Ulvi Tallolt.
Andmekaitse üldmäärus ehk GDPR on endiselt peavaluks paljudele ettevõtjatele, kuna reeglite paljusus ja nõuete pidev muutumine tekitavad segadust. Samas võivad eksimused viia kopsaka trahvini ning halvimal juhul ka ettevõtte tegevuse peatamiseni.
Loe tasuta!
Sise- ja välisaudit, mida peetakse tõhusaks viisiks pettuste avastamisel, suudab leida tegelikult ainult vastavalt 14% ja 3% pettustest. Üks probleem, millega audiitorid silmitsi seisavad on nö nõela otsimine heinakuhjast - pettuse leidmine tuhandete õigete kannete hulgast.
Saates „Digitark äri” räägime pöördelistest muutustest, mida toob tehisintellekt raamatupidamise ärisse ja finantsspetsialistide töösse. AI abil saab protsesse automatiseerida, andmeid analüüsida ja riske juhtida, aga kas tal on tarkust teha ka raamatupidaja kutseeksamit?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.