Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid Brüsselis heaks digiajastu käibemaksupaketi, Eesti algatusel on liikmesriikidel võimalik üks sealne osa – väikeettevõtjate täiendav maksustamine – jätta rakendamata.
- Rahandusminister Jürgen Ligi Foto: Andras Kralla
„Digiaruandlus on Eesti vaates ainult loomulik, kuid väikeettevõtjate täiendava maksustamisega me nõusse ei jäänud. Tuleb tunnistada, et vastuolu tekib juba asjaolust, et käibemaksukohustusel on piir, kuid seda ei peaks lahendada üritama sel moel, et kohustusega ei kaasne sisendkäibemaksu maha arvamist ning et platvormi kasutavad ja mittekasutavad väikeettevõtjad erinevalt käibemaksustatud saaksid,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi rahandusministeeriumi pressiteates.
Seotud lood
Valitsus kehtestab kaitsekulude katteks ettevõtete kasumitele siiski maksu ja jätab sinnapaika ideed bilansimahu või palgafondi lisamaksustamisest.
Maksuekspert Tõnis Elling analüüsib kahte Euroopa Kohtu kaasust, kus Poola seadused ei võimaldanud ettevõttel käibemaksu korrigeerida, kuid Euroopa Kohus väitis direktiivi mõttele tuginedes, et ettevõttele peab see võimalus jääma.
Kui registreerud käibemaksukohustuslaseks pead tõendama, et alustad või tegeled ettevõtlusega. Kui tõendid ei ole piisavad, küsib maksuhaldur lisatõendeid või kogub neid omal algatusel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.