2025. aastast peavad Eesti suurettevõtted hakkama esitama kestlikkuse ehk jätkusuutlikkuse ehk ESG aruandeid, ja ei lähe kaua aega, kui selle kohustusega seisavad silmitsi ka väiksemad ettevõtted, rääkimata kaudsetest mõjudest kogu majandusruumile.
- Tartu Ülikooli doktorant Elina Paemurru
Preagu kõlavad kõikjal justkui loosunglikud lubadused – “ESG aruandlus – teie konkurentsieelis tuleviku turul!”, “ESG aruandlus avab uusi ärivõimalusi – innovatsiooni katalüsaator!”, “ESG aruandlus kui brändi tugevdaja – talentide meelitaja!”, “Jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine aitab sul ettevõtjana märgata kohti, kus oma ressursse tõhusamalt rakendada”, kuid mõeldes uue süsteemi juurutamisega kaasnevatele kuludele ning (süstemaatilistele)muudatustele, paneb küll kahtlema, kas kõik on nii nagu paistab.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.