2025. aastast peavad Eesti suurettevõtted hakkama esitama kestlikkuse ehk jätkusuutlikkuse ehk ESG aruandeid, ja ei lähe kaua aega, kui selle kohustusega seisavad silmitsi ka väiksemad ettevõtted, rääkimata kaudsetest mõjudest kogu majandusruumile.
Preagu kõlavad kõikjal justkui loosunglikud lubadused – “ESG aruandlus – teie konkurentsieelis tuleviku turul!”, “ESG aruandlus avab uusi ärivõimalusi – innovatsiooni katalüsaator!”, “ESG aruandlus kui brändi tugevdaja – talentide meelitaja!”, “Jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine aitab sul ettevõtjana märgata kohti, kus oma ressursse tõhusamalt rakendada”, kuid mõeldes uue süsteemi juurutamisega kaasnevatele kuludele ning (süstemaatilistele)muudatustele, paneb küll kahtlema, kas kõik on nii nagu paistab.