SUUR FOTOGALERII: Pärnu Raamatupidamiskonverents 2024 - vol1: raamatupidaja uued rollid
Pärnu Raamatupidamiskonverentsi peateemaks oli sel aastal "Vastutuules edasi", mis peegeldab turbulentseid aegu majanduses ja maksuseadustes, pöördelisi muutusi raamatupidaja rollides ning tehistaibu suurt tulemist raamatupidamise ja finatsjuhtimise protsessidesse. Konverentsil said sõna pea kolmkümmend ärksa mõtlemisega praktikut ja asjatundjat. Vaata, kes jäid kaamerasilma ette.
Särtsakas ja hoogne mõttevahetust koostöö, arengute, muutuste, aga ka vastuseisu ja status quo teemadel Foto: Raul Mee
I konverentsipäev:
Konverentsi avaettekandes rääkis Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, et iga raamatupidaja on läbi oma klientide rahapesu teemadega seotud. Oluline on olla valvas ja aru saada, millistel eesmärkidel ja motiividel raha pestakse ning kuidas näevad välja enimlevinud rahapesuskeemid.
Järgmisena kuulsime Rootsi Jönköpingi ülikooli rahvusvahelise ärikooli raamatupidamise professori Timur Umani ettekannet raamatupidaja tormilise kiirusega muutuvast rollist ettevõtte strateegilise juhtimise vaates. Hiljem sai Timurit kuulata ka töötoas, kus ta tutvustas viimaseid uurimisprojekte raamatupidajate rollide muutuste mõjust nende heaolus.
Peale sirutuspausi said arutelupaneelis kokku finantsekspert, Omniva finantsjuht ja juhatuse liige Signe Kukin, raamatupidamise ekspert, Robby & Bobby OÜ partner ja Äripäeva raamatupidamise teabevara peatoimetaja Krista Teearu ja Antropoloogia Keskuse tegevjuht ja antropoloog Jaanika Jaanits. Särtsakat ja hoogsat mõttevahetust koostöö, arengute, muutuste, aga ka vastuseisu ja status quo teemadel juhtis Audiitorkogu juhatuse liige ja Grant Thornton Balticu auditi valdkonna juht Mart Nõmper.
Järgmises ettekandes rääkis finantsekspert Signe Kukin milliseid inimesi vajab finantsjuht oma meeskonda ning kuidas finantsosakond saab pakkuda ettevõttele teenust, mida ettevõte tegelikult vajab.
Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas vaatas otsa enamlevinud pangapettuste trendidele viimastel aastatel ja selgitas, kuidas neid ennetada ja ära hoida. Ta rõhutas, et e-arvete laialdasem kasutuselevõtt aitab ennetada levinuimaid pettuseid.
Peale kosutavat lõunapausi võttis Maksu- ja Tolliameti tulumaksu osakonna maksu- ja riskihaldustiimi juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu fookusesse viimasel ajal populaarsust kogunud äriühingute ühinemiste ja jagunemiste maksuõigusliku käsitluse.
Audiitorkogu juhatuse liige ja Grant Thornton Balticu auditi valdkonna juht Mart Nõmper pakkus oma ettekandes lahenduse audiitorite defitsiidile - ettevõtte majandusaasta ei pea kokku langema kalendriaastaga. Valige majandusaasta lõpuks periood, kui laos on inventeerimiseks minimaalselt kaupa ja töövoos on rahulikum aeg.
Osta endale ära parima hinnaga pilet, mis tagab sulle kindlalt saalikoha raamatupidajate tippsündmusele 11.09.-12.09.2025, mil tähistame Pärnu raamatupidamiskonverentsi 20 juubelit!
Fitek Grupi tegevjuht ja finantstehnoloogia innovaator Mait Sooaru selgitas, kuidas muuta tehisintellekt raamatupidajatele kasulikuks tööriistaks. Paraleelsaalis rääkis ettevõtja ja konsultant Lauri Kuljus kuidas Eestist tuttavate raamatupidaja tööriistadega hakkama saada Soome turul.
Pidevalt muutuste sees olles on eriti oluline teadvustada ja mõista, kuidas sotsiaalsed normid ja kultuurilised tõekspidamised meid ühelt poolt mõjutavad, kuid teisalt ebakindlates ja segastes oludes toetavad, tõdes oma ettekandes Antropoloogia Keskuse tegevjuht ja antropoloog Jaanika Jaanits.
Eriliselt suurt huvi tundsid raamatupidajad AI kasutamise praktilise töötoa vastu, mida vedas Fiteki tootejuht Voote Rom.
Konverentsipäeva lõpuks andis Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding raamatupidajatele kaasa praktilised tööriistad majanduskuritegude märkamiseks, valvsuse hoidmiseks ja jamade ennetamiseks.
Päeva vedas lavastaja, näitleja ja dramaturg Erki Aule.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.