“Kinnijäämine” võib juhtuda nii andekate spetsialistide kui ka juhtidega. See on lahendatav, kuid alati mitte lihtne ja alati mitte sama tööandja juures.
Tublid inimesed on oma enamasti ka ambitsioonikad. On tavaline, et tippspetsialistid ja juhid tahavad saada oma töös veelgi paremaks, õppida uusi oskusi, saada uusi kogemusi ning liikuda karjääriredelil ülespoole.
Ent mida kõrgemale karjääriredelil liikuda või mida enam oma valdkonnas n-ö külgpidiselt oskuseid omandada, seda kiiremini jõuab kätte hetk, kus ruum saab otsa. Ülevalpool on tee kinni ning külgedelt on kõik loogilised võimalused suuresti juba ära kasutatud.
Nii mõnigi andekas töötaja on avastanud end olukorrast, kus karjääris edasi liikumiseks peab tema enda juht või hea kolleeg eest ära minema, et uut väljakutset ette võtta. Mingi piirini saab selles olukorras hakkama, panustades eeskätt just külgpidisele arengule: õppida juurde, võtta enda kanda projekte, pakkuda uutele kolleegidele mentorlust või rakendades oma oskuseid vabatahtlikuna majast väljas.
Pärnu Raamatupidamiskonverentsil 2024 viskame õhku muu hulgas ka küsimused: millised on töötajatena meie soovid ja vajadused, harjumused ja igapäevane praktika? Kuidas me otsuseid langetame ja miks just nii käitume? Vastused neile küsimustele aitavad aru saada, mis paneb inimesi tegutsema ning milline on seda mõjutav laiem kontekst.
Antropoloogia Keskuse tegevjuht ja antropoloog Jaanika Jaanits jagab oma kogemusi ja mõtteid ettekandes “Kohanev kameeleon: kuidas kultuur aitab meil muutustega toime tulla”.
Vaata programmi ja registreeru koos oma tiimiga konverentsile 3+ grupi erihinnaga
SIIN.Aga külgepidi – ega ka ülespoole – pole võimalik areneda lõputult. Ühel hetkel ammendab ennast iga asi ning lagi tuleb ette. Siis jõutaksegi välja punkti, kus olemasolevas rollis pole võimalik enam teha seda, mida päriselt teha tahetakse.
See on ka koht, kus juhid peavad leidma lahenduse ühele kõige keerulisemale ülesandele - hea inimese ettevõttest lahkumine, kes siirdub uutele radadele. Sellist olukorda püütakse aga iga hinna eest vältida.
Võimaluste leidmine heale töötajale
Mõistagi ei tohi juhi soov inimest enda juures hoida saada takistuseks töötaja isiklikule arengule, kuid on ilmselge, et asjalikust inimesest ei taheta ilma jääda. Heas ettevõttes peaks alati olema inimestel julgus ja julgustus oma otsese juhiga oma ambitsioonidest ja soovidest rääkida.
Hea juht peab suutma ka inimest varustada ihaldatud projektide, arengu ja võimalustega. Kui organisatsioon on suur, on see enamasti võimalik, aga mitte alati kerge.
Vahel on võimalik tekitada ambitsioonikale ja tublile inimesele juurde veel mõni roll, mida ta täita suudaks ja seeläbi end teostada saaks. Mõnikord on võimalik leida veel mõni külgpidise arengu suund, mida avastada. Inimese ambitsioone saab rahuldada pakkudes talle näiteks täiendõpet, tööstiili muutust või mõnd muud käegakatsutavat hüve. Teinekord võib sobiv väljakutse olla hoopis veidi eemal.
Juhil võibki ebamugav olla
Kui ükski “lihtsatest“ lahendustest ei tööta ning saab ilmselgeks, et olemasolevas struktuuris pole võimalik enam inimest rõõmsana hoida, tuleb hakata otsima loovamaid lahendusi. Väikeses ettevõttes on need võimalused küll piiratud, kuid suuremas tuleks kaaluda võimalust, kas inimese saaks ehk liigutada uude rolli täiesti teises tiimis ja üksuses.
Seda isegi siis, kui inimese liikumine senise juhi veidi raskesse olukorda paneb. Lõppude lõpuks peab inimene oma tööga rahul olema ja kui ta seda pole, siis varem või hiljem ta lahkub.
Andekate ja ambitsioonikate inimeste hoidmine on eesmärk omaette ning teinekord on paratamatu, et mõni tiim seetõttu kannatab. Kui on leitud toimiv lahendus, on sellest lõpuks kasu rohkem kui kahju – ettevõte on tugevam, hea töötaja õnnelik ning juht on oma töös õnnestunud ja ausalt kandnud vastutust inimeste heaolu ees.
Ilmselgelt on liiga heade inimeste seltsis töötamine positiivne probleem. Aga lahendust vajav väljakutse on see siiski. Juhi asi on välja mõelda, kuidas leida tasakaal töörõõmu, arengu, produktiivsuse ja mõistliku töökorralduse vahel. Isegi, kui see mõnikord enda jaoks ebamugav olla võib.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.