Siit leiad raamatupidaja.ee teemaveebi 10 kõige kuumemat uudist ja artiklit, mis on saanud meie lugejate erilise tähelepanu maikuus. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul veel lugemata on.
Õige vastus on, et ära seda küll otsejoones tegema jookse, sest head raamatupidajat pole lihtne leida.
Plaanis on muuta käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvutamise aluseid.
Keerulises majanduskeskkonnas konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb olla nii juhtidel kui raamatupidajatel kiire kohaneja ja õppida kasutama nutikaid tööriistu. Tutvustan viit trendi, mille tark rakendamine aitab saavutada paremaid ärilisi tulemusi.
Tööandja ja raamatupidaja vaidlesid töötasu suuruse ja töölepingu olemasolu üle, mängu tuli tõendamise eripära. Seda kohtusaagat lahkas hiljutisel tööõiguse seminaril tööõiguse ekspert Heli Raidve.
Äripäeva Infopanga andmetel on 2024. aasta jaanuari ja aprilli võrdluses oluliselt vähenenud punase ehk halva krediidihinnanguga raamatupidamisbüroode osakaal, 15. aprillil oli see alla 1% valimist.
Liikmesriikide vahelises kaubanduses on tekkinud küsimused väikeettevõtjate ebavõrdsest kohtlemisest erinevates riikides. Seega käsitletakse maksumaksjaid liikmesriigiti erinevalt.
Ei saa nii olla, et sa ei tea midagi rahavoogude aruandest, sest just sealt saab sinu ettevõtte kohta väärtuslikku infot mitmes vaates. Vaatame koos, mis asi on rahavoogude aruanne ja milliseid punkte peaks iga ettevõtja enda rahavoogude aruandes jälgima.
Raamatupidaja.ee lugejad küsivad, kuidas kajastada aastaaruandes tehinguid seotud osapooltega ka sellisel juhul, kui nende osas on toimunud muudatused. Toome sellesse teemasse selgust.
Kas ärilõuna tasumist on lubatud kajastada osana maksuvaba päevaraha maksmisest?
Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.
Aprillikuu loetuimad lood leiad
SIIT.
SIIT leiad palgauudised.ee TOP 10 lood mais.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.