Kahekümne aastaga on raamatupidamist digitaliseeritud suurel määral, kuid näiteks e-arveid kasutab endiselt väike osa maksukohustuslastest, näitab statistika. Fotol raamatupidamise stiilinäide aastast 2005 Foto: Julia-Maria Linna
Väärt raamatupidaja koos moodsate tehnoloogiliste lahendustega, miks mitte tehisintellektiga, võib ettevõtte heaks teha rohkem kui kunagi varem. Nii võib raamatupidaja läheneda oskuste poolest pigem finantsjuhi ametile kui pelgalt andmesisestaja rollile.
Äripäeva raadio saates „Digitark äri” arutavad raamatupidamisbüroode juhid ja valdkonna arvamusliidrid e‑arvete kohustuslikuks muutmise teemal. Saade on salvestatud konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?”
Saates „Digitark äri” on luubi all digipööre finantsprotsessides, sh raamatupidamises. Arutame, kuidas edeneb digilahenduste kasutuselevõtt raamatupidamises ning jagame kogemusi ja värvikaid näiteid otse elust.
Valitsus on andnud signaali, et on plaanis teha e-arved kõikidele ettevõtetele kohustuslikuks, kuid Vallaste ja Partnerid OÜ juhatuse esimees Vello Vallaste on päris tõre öeldes, et ta ei kujuta ette, kuidas on võimalik taolist kohustust panna eraõiguslike isikute vahelistele tehingutele.
„Näeme, et raamatupidamisteenust ostetakse sisse üha enamates ettevõtetes. Isegi esmapilgul kallis teenus võib kõiki eeliseid arvesse võttes osutuda kõige kasumlikumaks lahenduseks“, ütleb intervjuus raamatupidamisbüroode edetabelis 1. koha pälvinud Askendo OÜ juhatuse liige Imre Pralla.
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.