Ettevõtja ja raamatupidamisekspert Krista Teearu kirjutab, et ESG aruandlus hakkab lähiaastatel mõjutama paljusid väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid, kes praegu ei pruugi seda aimatagi. Foto: Meeli Küttim
Riigid on kehtestanud ESG (environmental, social and governance) ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstandardite aruandluse nõuded peamiselt suurtele ettevõtetele ja pankadele, kuid selle mõju ulatub järjest kaugemale.
Kliimaneutraalsus aastaks 2050 on ambitsioonikas eesmärk, mille on võtnud Euroopa Liidu riigid, sh Eesti. Et see muutus päriselt aset leiaks, peame endale teadvustama, kuidas meie ise ümbritsevat mõjutame või lausa kahjustame.
Ettevõtte jalajälje ja CO2 näitajate arvestus näib väga keeruline ja väikeettevõte võib kulutada paraja varanduse nõustajatele, et saada sellist infot, mille hankimisega saaks ettevõte tegelikult ka ise hakkama.
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.