Rohetiigri liikmete ja ühiskonna kestlikku arengut seiravast arenguraamatust selgub, et rohetiigrid on keskmiselt teadlikumad oma ettevõtte keskkonnamõjust - 61% neist mõõdavad oma ettevõtte kliimamõju.
- Nõustamisfirma Sustinere asutaja Maris Ojamuru Foto: Sustinere
Arenguraamatu sõnul on kliimamõju mõõtmisest ja eesmärkide seadmisest saamas norm. Ka Rohetiigri liikmed on 2023. aastal teinud selles valdkonnas suure hüppe. 2022. aasta andmetel vaid 40% rohetiigritest mõõtsid ettevõtte keskkonnamõju, sh kliimamõju, kuid 2023. aastal mõõtsid kliimamõju juba 61% küsitlusele vastanud ettevõtetest.
Sustinere ühe asutaja Maris Ojamuru sõnul näitab 20 protsendipunktine hüpe positiivset trendi, mis viitab sellele, et Rohetiigri liikmed on keskmiselt teadlikumad oma keskkonnamõjudest.
Sisekontrolli aastakonverentsil 2024
"Hoia fookus olulisel: globaalsed riskid, AI ja ESG"! räägib Scanfil OÜ kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse juht Siret Kegel “ESG kogemusloo: mis juhtub, kui jätkusuutlikkuse eesmärgid kokku siduda ettevõtte strateegia ja kontrolliprotsessidega”, kus kuuleme milliseid väärtuslikke kogemusi ja õppetunde on sel teel tänaseks kogutud ning millised komistuskivid on ette jäänud.
Lisainfo ja registreerimine
SIIN.
Võrdluseks: KPMG globaalse kestlikkusearuandluse uuringu tulemused näitavad, et kliimamõju raporteerib ja eesmärgistab 71% ettevõtetest (58 riigi TOP 100 ettevõtet). Sustinere tehtud 2022. majandusaasta aruannete uuringu kohaselt on Eesti suurettevõtetest enda kliimamõju mõõtnud umbes kolmandik. Seega on rohetiigrid Eesti mõjukaimate ettevõtetega võrreldes kaks korda kliimateadlikumad, ütleb Ojamuru.
Rohetiigrite suur väljakutse järgnevateks aastateks on avalikustada oma keskkonna ja sotsiaalse mõju juhtimise praktikaid.
Pooled avaldasid kestlikkusearuande
Kestlikkusearuande eraldiseisvana või majandusaasta aruande osana on avaldanud pool küsimustikule vastanutest. Siin jäävad rohetiigrid kõvasti alla rahvusvahelisele trendile - 2022. aastal oli ettevõtete raporteerimise tase 79%; Lääne-Euroopa 100 mõjukaima ettevõtte seas 85% ja Ida-Euroopas 72%.
75% vastanutest on määranud keskkonnateemade eest vastutaja juhatuse tasandil ja on tegelenud ka keskkonnamõjude vähendamise plaaniga. Kuid vaid 46% vastanud ettevõtetest on loonud keskkonnateemade juhtimiseks kindla süsteemi koos vastutajate struktuuriga ning ühtlasi sõnastanud tähtajalised eesmärgid ja mõõdikud.
See-eest on rohkem ettevõtteid, kes on suurendanud oma keskkonnainvesteeringuid. 2023. aastal oli neid 61% vastanutest. „Need, kes on keskkonnainvesteeringuid kasvatanud, on seda kõige enam teinud energiakasutuse valdkonnas ning keskkonnajuhtimise süsteemi tugevdamises, järgnevad materjalide ja pakendite kasutuse ning jäätmete valdkonnad. Kõige vähem on pööratud tähelepanu veekasutuse, reostuse ja elusloodusega seotud tegevustele,“ selgitas Ojamuru.
Rohetiiger uuris koos Sustinerega 2023. aasta lõpus kõikidelt Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmetelt, kuidas nad igapäevaselt oma keskkonnamõju juhivad. Küsitlusele vastas 56 ettevõtet, mis on 65% Rohetiigri liikmetest. Küsitlusele vastanud ettevõtetes töötab kokku ligi 35 000 töötajat.
Sihtasutus Rohetiiger on keskkonnast hoolivate ettevõtete koostööplatvorm, mille eesmärk on tegeleda keskkonnajalajälje juurpõhjuste likvideerimisega ettevõtetes ja ühiskonnas.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.