Perfektsionism – kas tee eduni või suurim takistus?

Kui aga lähemalt vaadata – kas perfektsionism on alati positiivne jõud, mis tagab kiirtee eduni? Kas ja mis hetkest saab perfektsusest suurim takistus?

Perfektsionismi käsitlemiseks on mitmeid viise. Saab vaadata enesele suunatud perfektsionismi – iseendale seatakse ebarealistlikud standardid ja keskendutakse oma vigadele. Teistele suunatud perfektsionismi puhul on kõrged ootused seatud teistele ja teiste tegude suhtes ollakse kriitiline. Sotsiaalselt ettekirjutatud perfektsionismi korral on aga oluline teiste inimeste kõrgetele standarditele vastamine, et nende heakskiit sellega välja teenida.

Veel võib perfektsionismi jaotada tervislikuks ja mittetervislikuks, positiivseks ja negatiivseks ning kohanevaks ja mittekohanevaks. Võib ka küsida, et kas vajadus olla perfektne saab üldse tervislik või positiivne olla? Kust see piir läheb?

Vaatame lähemalt, millised märgid viitavad perfektsionismile ning mille järgi saad aru, kas ja kuivõrd on sinus perfektsionismi.

1. Kõrgete standardite seadmine, mida on raske täita ning pettumus, kui neid ei suudeta täita.

2. Hirm eksida ja vigu teha – vigadele keskendumine, kus väiksematki eksimust võetakse totaalse läbikukkumisena, millega kaasneb iseenda kritiseerimine.

3. Mustvalge mõtlemine – kõik-või-mitte-midagi mõtlemine. Ei alustatagi, kui tuntakse, et perfektselt välja ei tule.

4. Vältimine – hoidutakse uute asjade proovimisest, väljakutsetest ja kõigest sellest, kus on väiksemgi võimalus eksida.

5. Pisidetailidesse kinnijäämine – vajadus olla kindel, et tulemus on täiuslik.

6. Võimetus tegevusi lõpetada – tunne, et kunagi pole piisavalt hea, alati saaks veel paremini.

7. Suutmatus abi paluda, delegeerida – kontrollivajadus ja teiste mitteusaldamine.

8. Suutmatus toime tulla teiste tagasiside ja konstruktiivse kriitikaga – hirm teiste hukkamõistu ees.

Kõik kõrge saavutusvajadusega inimesed ei ole perfektsionistid. Neil kahel on ühine joon – soov saavutada edu, aga vahe tuleb sellest, kas püüeldakse ebarealistlike standardite poole, kus tahetakse täiuslikku tulemust või piisav on võimalikult hea tulemus. Kui kõrge saavutusvajadusega inimesed on motiveeritud endast parimat andma, siis perfektsioniste paneb tegutsema hirm läbikukkumise ees. Perfektsionism viib sundtegutsemiseni, kus eesmärgid toovad stressi.

Seega küsimus ei ole niivõrd selles, kas oled perfektsionist või mitte, vaid pigem selles, et kui suurel määral perfektsionism on välja arenenud.

• Kas püstitad eesmärgiks võimalikult hea tulemuse või perfektse tulemuse?

• Kas ärevuse tase on madal või kõrge?

• Kas enesehinnang on positiivne või oled liiga enesekriitiline?

• Kas oled ambitsioonikas või kõrgete standarditega kaasneb olematu eksimisruum?

Perfektsionismi kannustav suurim soov on olla veatu ja kogeda edu. Suurim hirm on tunda häbi, süüd ja teiste hukkamõistu. Selle taga on tõdemus, et ma ei ole täiuslik. See kõik mõjutab enesetunnet ja heaolu erinevates eluvaldkondades.

• Enesehinnangu langus

Tunne, et kukud läbi kõiges, mida proovid. Isegi kui teed midagi ägedat, siis kaasneb sellega pettumus, enesesüüdistamine ja enesekriitika – väärtusetuse tunne ja enesepiitsutamine, et järgmine kord veel rohkem pingutada. Mida rohkem endale sisendad, et ebaõnnestud ega saa hakkama, seda enam hakkad seda uskuma. See kõik viib enesehinnangu languseni.

• Negatiivne sisekõne

Perfektsionistid võrdlevad end sageli teistega, kes nende arvates on edukamad või täiuslikumad. See võib põhjustada negatiivset sisekõnet, kus ennast hinnatakse teistega võrreldes alaväärselt.

• Tulemustele keskendumise tõttu jääb teekond nautimata

Tähelepanu on sellel, mis on puudu, kuhu on vaja jõuda; ei märgata seda, mis on juba olemas, mida on saavutatud. On uskumus, et ma olen see, mida saavutan. Ja kuna ei suudeta saavutada seda, mida endale sihiks on seatud, siis rõõm tehtu üle jääb järjest kaugemale.

• Liigne aja- ja energiakulu

Perfektsionistid võivad kulutada ebatavaliselt palju aega ja energiat täiuslikkuse saavutamisele. See võib omakorda mõjutada produktiivsust – asju lükatakse edasi, sest ei suudeta alustada, kui teatakse, et perfektselt välja ei tule või siis jäädakse pisidetailidesse kinni ega suudeta alustatut lõpetada.

• Loomingulisuse ja uute ideede pidurdumine

Hirm eksida ja vigu teha ei luba riske võtta. Ollakse oma mugavustsoonis, kus on tuttav ja turvaline – see piirab loovust: uued ja säravad ideed ei saa tekkida.

• Ärevus, söömishäired, stress, läbipõlemine, depressioon

Suutmatus teisi usaldada ja delegeerida ning abi vastu võtta; tunne, et midagi on kogu aeg puudu ning et peab saama veel paremini – see kõik viib vaimse kurnatuseni. Hirm, et asjad ei ole minu kontrolli all ega lähe nii nagu ette kujutan, tekitab ärevust ja stressi.

Selline suhtumine, et enne peavad kõik asjad korras olema, alles siis saab puhkust lubada, aga töö ja tegutsemine ei saa kunagi otsa – viib suutmatuseni tõeliselt lõõgastuda ja nautida. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et ei tunta elust rõõmu, ollakse õnnetu. Ärevuse vähendamiseks uputatakse end töösse, haaratakse alkoholi või magusa järele, tegeletakse poodlemisega jms. Perfektsionism on üks teguritest, mis võib viia läbipõlemise ja depressioonini.

Perfektsusest vabanemise vajadus tekib siis, kui liigne nõudlikkus enda suhtes ei ole edasiviiv, vaid kriitiline ning häirib oluliselt igapäevaelu, vaimset tervist ja suhteid. Vabanemise tagab see, kui on vastus küsimusele: kuidas ebatäiuslikkus omaks võtta? Kuidas jõuda selleni, et suudetakse ebaeduga toime tulla?

Kõige alus on teadlikkus – oluline on saada teadlikuks oma perfektsionismist, märgata seda, mida perfektsionism kaasa toob. Seejärel on vaja endale tunnistada, et perfektsionism häirib ja raskendab elu ning ei vii rahulolu ega õnnetundeni.

Järgmine oluline samm on iseenda aktsepteerimine sellisena nagu sa oled. Rahulolu iseendaga. Usk sellesse, et oled armastust väärt sellisena nagu oled. Et sinu väärtuslikkus ei põhine su saavutustel.

Vähenda iseendale pandud survet teha asju perfektselt. Ole endaga leebem, eriti neis asjus, kus varasemalt olid kriitiline. See tähendab ka vigade ja eksimuste sallimist. Luba endal vigu teha. Teadvusta, et kõik teevad vigu, et eksimused ongi need, mis meid edasi aitavad, pakkudes võimalusi õppimiseks, kasvuks ja arenguks.

Vaata suuremat pilti. Võta perfektsuse asemel fookusesse tähendus – leia tähendus selles, mida sa teed, selle asemel et soovida seda perfektselt teha. Sea realistlikumad eesmärgid, sh tee eesmärk väiksemateks saavutatavateks sammudeks. Vaata üle reeglid, mida oled iseendale seadnud – too kvaliteedilatt allapoole, et reeglid oleksid sind toetavad ja abistavad, mitte ebarealistlikud.

Pane ennast teadlikult olukordadesse, mida muidu vältisid. Jää koosolekule 5 minutit hiljaks; saada välja e-kiri, kus on teadlikult üks kirjaviga sees; jäta kodus mõned asjad meelega laokile; saada e-kiri välja ilma seda neli korda üle kontrollimata jne. See nõuab julgust, et oma hirmud ületada ning kontrollist ja ootustest lahti lasta, et olla paindlikum. Aga see aitab kogeda, et maailm ei kuku kokku, kui sa pole täiuslik ega kontrolli kõike.

Õpi lõdvestuma. Ära võrdle ennast teistega – ainus, kellega sa iseend võrrelda saad, oled sina ise. Ära võta kriitikat isiklikult, vaid õpi edasiviivast tagasisidest. Tuleta endale meelde, et kõigile ei saagi meeldida – kõige olulisem on meeldida iseendale.

Kui palju iseend selles ära tundsid? Millist hinda tuleb sul maksta, kui nõuad endalt perfektsust? Oled sa mõelnud, mis tunne see on, kui sellest pingest lahti lasta, mida perfektsus endaga kaasa toob? Mis tunne on päriselt lõdvestuda ja nautida? Kuivõrd oled valmis loobuma täiuslikkusest, et saada iseendaks?

Ära jäta end üksi – abi küsimine on tugevus ja julgus. Mine teraapiasse, mis aitab vaadata eelnevaid kogemusi, kust perfektsus alguse sai, või coaching’usse, et tegeleda oma uskumustega, enesekindlusega, realistlikumate eesmärkide seadmise ja muutustega toimetulekuga. Väikesed sammud aitavad saavutada suuri muutusi.