SUUR PERSOONILUGU | Raigo Uukkivi: minu esimeseks töökohaks oli teismelisena ehituspood

Põnevust pakuvad MTA juhile suure teenusteportfelli viimine järgmisele tasemele ja kiirelt muutuva tegevuskeskkonna väljakutsed.

Tallinnas Pääskülas kasvanud Raigo jaoks oli peale keskhariduse omandamist edaspidiseid valikuid puudutav otsus lihtne: soov oli minna õppima Tartu Ülikooli. „Pean tõdema, et tol ajal puudus konkreetsem eesmärk, millise väljundi omandatav haridus mulle täpselt annab, kuid oli selge ootus saada õpingute käigus lai valdkonnapõhine ettevalmistus ning hea pinnas karjääriredelil edasi liikumiseks,” tõdeb ta. Erinevatest valikutest jäi tollal sõelale avalik haldus ja majandus.

„Minu esimeseks töökohaks oli teismelisena hoopis ESPAK-i ehituspood. Võin öelda, et sain sealt põhjaliku klienditeenindusalase suhtlemiskoolituse, mis andis hea pinnase edaspidiseks,” on ta toonasele ajale tagasi vaadates ning oma kunagist esimest töökogemust meenutades tänulik.

„Just mõistmine, mida inimene soovib, isegi kui ta ise seda otsesõnu väljendada ei oska, oli suur väljakutse. Näen seda pidevalt nii lihtsates kui väga keerulistes teemades, et hea klienditeenindaja mõistab inimest poolelt sõnalt,” lisab ta. Tema sõnul õpetab iga töö inimest – ning just seepärast ei ole õige mõelda, et üks töö on olulisem kui teine.

Esimese erialase töökogemuse sai Raigo töötades aastatel 2000−2004 toonases Raudteeametis.

„Alustasin seal tööd esmalt projektijuhina, seejärel korraldasin raudtee kaubavedude turu avamist konkurentsile, olles veomahtusid jaotava ja kasutustasusid määrava komisjoni esimees ning jõudsin asutuse juhtkonna liikmeks. See oli põnev aeg, mis andis palju kontakte ja kogemust nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tegemist oli n-ö uju või upu perioodiga, kus oli vaja katsetada, analüüsida ja sihikindluse abil suuri asju töises mõttes läbi viia,” meenutab ta.

Aastatel 2008−2017 juhtis Raigo Tehnilise Järelevalve Ametit, millest 2019. aastal sai Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Organisatsiooni loomisel tuli kiiresti üheks toimivaks meeskonnaks liita mitu väiksemat asutust, millel oli erinev suurus, finantseerimine, toimimisloogika ja traditsioonid.

„Läbides ametite ühendamise ehk Tehnilise Järelevalve Ameti loomise ja kujundamise, võib nüüd öelda, et tegemist oli äärmiselt põneva ja suuri väljakutseid andnud perioodiga. Selline väiksemate ja keskmise suurusega üksuste ühendamine oli nii loodud organisatsiooni enda kui riigi vaates igati õige otsus,” tõdeb ta.

See oli muutusterohke aeg, kuid ühel hetkel tõi elu ette järgmise „akna”, mida ei saanud eirata. Nimelt sai Raigo järgmiseks väljakutseks 2017−2021 võtta ette Rahandusministeeriumi asekantsleri roll.

„Olen enda suurimaks õnnestumiseks pidanud seda, et olen suutnud erinevates valdkondades juhina järjepidevalt hea soorituse tuua ning see omakorda on andnud võimaluse uusi asju õppida ja järgmistes rollides ennast proovile panna. Sellesse ajajärku jääb minu jaoks ka töö Tallinna Sadama nõukogus ning kogemus esimese riigi äriosalusega ettevõtte börsile viimisest,” meenutab Raigo aastatetaguseid aegu. Samuti oli ta Eesti Energia nõukogu liige ja strateegiakomitee esimees, kui viidi börsile Enefit Green.

Alates 2021. aasta detsembrist on Raigo Uukkivi MTA peadirektor. Kui küsida, miks just MTA, siis on vastus kiire: MTA olulisus ühiskonnas – üle 85% riigikassast tuleb MTA kaudu. See töö on riigis määramatult olulise tähtsusega.

„Minu jaoks on intrigeeriv, et ühe suure organisatsiooni alla on koondunud nii maksuhaldus, rahvusvaheline kaubandus kui ka ettevõtlus. See tähendab ühtlasi seda, et meie töötajad, partnerid ja kliendid on väga erineva taustaga. Meie ülesandeks on võimaldada oma tegevusega, et Eesti ettevõtlussektor, riik ja ühiskond toimiksid edukalt. Seetõttu tunnen suurt vastutust, et suudaksime oma rolli igas meie tegevusvaldkonnas parimal moel teostada,” on Raigo jaoks igapäevatöö siiani väljakutseid pakkuv ja huvitav.

Kõige enam pakub Raigole rahulolu teadmine, et avalikkuse hinnang MTA tööle on kõrge ja pidevalt kasvanud.

„MTA tegevusmahtusid arvestades on oluline töö üha suurem automatiseeritus, et inimene peaks reaalselt protsessidesse üha vähem sekkuma. Ühel või teisel moel teenindame peaaegu kõiki inimesi, ettevõtteid ja avalikku sektorit ning tahame selleks pakkuda kasutajatele võimalikult mugavaid ja lihtsaid teenuseid. Lõviosa sellest toimub loomulikult digitaalse platvormi kaudu. Juba praegu võib öelda, et meie vahendatavad teenused on pea täielikult digitaalsed, samas oleme taganud alternatiivsed võimalused neile, kes seda mingil põhjusel vajavad,” selgitab ta.

Raigo tunneb rõõmu selle üle, et rahvusvahelises võrdluses ollakse maksukogumise efektiivsuselt Euroopa Liidu ja OECD riikide absoluutses tipus, pärast Soomet teisel kohal. „Siit on suur väljakutse edasi minna,” sõnab ta.

Muutuvate maksureeglite tingimustes on praegune aeg ka MTA jaoks kiire ja töine. „Muutusi pole väga pikka aega olnud nii rohkelt kui nüüd. Uued maksud ja seniste maksumäärade muutmine mõjutavad meie tööd märkimisväärselt. Iga õigusmuudatus on MTA-le esmalt tehniline väljakutse, sest infosüsteemid ja andmebaasid tuleb vastavalt muudatustele ümber seadistada."

Ta lisab, et kuna MTA teenused on kõik digitaalsed ning andmekogud ja süsteemid omavahel seotud, siis on sellised ettevalmistused üldjuhul küllalt mahukad ja keerulised. Lisaks inimestele ja ettevõtetele lihtsa ning mugava teenuse pakkumisele vaatame kõikide muudatuste puhul üle ka teised seotud etapid riskijuhtimisest järelkontrollideni, et maksukorraldus toimiks laitmatult ja efektiivselt.

Praegu kuulub MTA alla umbes 1200 töötajat. „Meil on väga suur organisatsioon ja erinevates valdkondades nagu maksukorraldus, tolliarvestus, järelevalve jms leiab ka omamoodi subkultuure, mis meid rikastab. Küll aga on meil kõigil ühised eesmärgid ja organisatsiooni uusi töötajaid võttes peame silmas, et otsime meeskonda eelkõige inimesi, kelles on energiat ja kes on tahtmist täis teha asju ära.

Samuti eeldame positiivset pealehakkamist, nutikust ja soovi areneda. Valdkondlikud teadmised on omandatavad, kuid inimene ise peab oma väärtuste ja hoiakute poolest asutusse sobima ja hästi sulanduma. Meeskonna komplekteerimise oskus on oluline ja see teadmine on meil MTA-s paigas,” sõnab ta.

„Minus on alati olnud sisuline huvi asjade vastu,” toob Raigo esmalt välja asjaolu, mis on teda läbi elu kandnud. Seega on tema jaoks väga tähtis elukestev õpe ja enesetäiendamine. Seda peab ta ühtlasi oma senise edu üheks faktoriks.

„Valikute tegemine ja selgitamine põhineb seoste ja tagajärgede tundmisel. Minu arvamus on, et konteksti sisulise mõistmiseta kaugele ei jõua. Asjade põhjus ja tagajärg on mulle olulised. Uurin, kuidas teevad sarnaseid asju parimad ning õpin neilt. Seepärast pühendan palju tähelepanu ja energiat, et hoida ennast oluliste arengutega kursis ning suhtlen aktiivselt laia ringi partneritega nii Eestis kui väljaspool,” on kogemuste jagamine üks edu võtmeid.

Entusiasmi on temas hoidnud erinevates ametites just võimalus teha asju suurelt – seda nii kohalikul tasandil kui laiemat pilti vaadates. Just seetõttu kaitses Raigo hiljem juba tööde-tegemiste kõrvalt doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas. Seejärel omandas ta teise magistrikraadi sama ülikooli ärirahanduse ja majandusarvestuse erialal.

„Naudin õppimise protsessi ja võin öelda, et senised töökogemused on aidanud teooria ja praktika edukalt ühtseks tervikuks kokku liita,” sõnab ta.

Raigo möönab, et vähemalt temal ei ole aega kunagi üle, seepärast peab ta eriti oluliseks veeta töövälist aega kvaliteetselt. „Olen tervise huvides kestvussportlane − jooksen maratoni, samuti tegelen triatloniga: harrastan rattasõitu, jooksu ja ujumist. Püüan neis üha paremaks saada,” on tema sõnul aktiivne füüsiline liigutamine aktiivse mõttetöö kõrval üha tähtsam.

Raigo on ka aktiivne mälumängur ja harrastusmaletaja. „Mulle väga meeldib malet mängida. Mobiiltelefonis kiire mängu tegemiseks piisab ka mõneminutilisest vabast hetkest. Olen Eesti Maleliidu nõukogu liige ning osalen ka harrastajate turniiridel.”

Lisaks armastab Raigo häid filme, reisida, tutvuda teiste riikide kultuuri ja ajalooga. „Mind tõesti huvitavad loodus ja kauged maad. Olen seda tüüpi reisija, kes juba enne reisile minekut teeb kodus ära põhjaliku eeltöö: tutvun sihtriigi, selle kultuuri ja tavadega. Kogun enda jaoks soovitusi, kuhu tasub minna, mida näha ja teha ning millisest infost on mulle reisil enim kasu. Seda siis olenevalt sellest, kellega reisile suundun ning mis on reisiseltskonna ootused. Mainimata ei saa muidugi jätta, et veedan igal võimalikul hetkel perega koos kvaliteetaega. See on see, mis on elus tõeliselt tähtis,” tõdeb ta.

Töistest eesmärkidest ja ootustest veel rääkides sõnab Raigo, et MTA-s on küll palju tehtud, kuid palju on juba mõtetes ja plaanides lähitulevikus ees. „Ühise meeskonnaga suudame kõike, nii et näen tulevikus meieni jõudvates järgmistes uuendustes väljakutseid, mitte takistusi.”

• MTA on nüüdseks täielikult digitaalne. Kasutage seda võimalust! Automaatsus teeb teenuse lihtsaks ja mugavaks: nt TSD lisa 1 ja 2 ja käibemaksudeklaratsiooni esitamine masinloetaval teel.

• Ligikaudu 85% maksuaugust moodustavad käibemaks ja tööjõumaksud ning peaaegu 80% MTA järelevalvelistest tegevustest on planeeritud käibemaksuriskiga isikutega tegelemiseks. Lisaks MTA-le saab igaüks ettevõtluskeskkonna parandamiseks midagi ära teha – märgata, teavitada, nõuda võrdset konkurentsi. See on igaühe huvi.

• Maksukoormuse kasvades tekib huvi sellest kõrvalehoidmise vastu. Järelevalvelises mõttes jälgib MTA hoolega maksuaugu dünaamikat ning riskiga isikute hulga võimalikku kasvu, sh regioonides ja erinevates sektorites, nagu majutus, kus käibemaksumäära tõusu mõju on protsentuaalselt suurem, aga ka teised sektorid, kus sularaha käibe osakaal on märkimisväärne või valdav (toitlustus, teenindus, ehitus). MTA andmestik on väga suur ja detailne, sh jälgime, kuidas maksumuudatused käitumist muudavad. Hakkame jälgima riskiga isikute hulka, sh sektorite ja regioonide kaupa.