Keskmise eestlase jalajälg on Euroopa üks suuremaid, põhjusi on kaks: põlevkivienergia tootmine ja üha intensiivistuv sõiduautode kasutus.
- Aire Rihe Keskkonnaministeeriumist, Aleksei Akulistõi Coop Pangast ja Marika Taal Rahandusministeeeriumist
Sisekontrolli Aastakonverentsi “Eesmärk pühitseb abinõu” peateema ja fookus on seekord aktuaalsetel vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemadel ehk lühidalt ESG (environment, social, corporate governance) ehk vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemadel.
ESG teemalistes ettekannetes uurimegi, kuidas see kõik hakkab mõjutama meie elu, kontrollivaldkonda ja sind töötajana. Aruteludes ja ettekannetes selgitame välja ka selle, kui roheline on kontrollija enda jalajälg, kas ja kuidas seda üldse mõõta ja miks seda teha.
Lavale astuvad ESG poliitikakujundajad Marika Taal Rahandusministeeeriumist, Aire Rihe Keskkonnaministeeriumist ja ESG praktik Aleksei Akulistõi Coop Pangast.
Marika Taal räägib teemal "Uued tuuled: ESG tuleb, et jääda". Ta ütleb, et on oluline peatuda ja mõelda, et kus me siis oleme, kui keskmise eestlase jalajälg on üks Euroopa suuremaid. Põhjusi on kaks: põlevkivienergia tootmine ja üha intensiivistuv sõiduautode kasutus.
Marika räägib oma ettekandes kestlikkusaruandlusest, selle raamistikust ja hetkeseisust. Uurime kellele kestlikkusaruandlus mõju avaldab, milliseid tegevusi tuleb reaalselt tegema hakata, kuidas teha ettevalmistusi ja kust saada informatsiooni. Küsime, mida ja miks peavad sellest teadma kontrollivaldkonna ametite esindajad ja kas meile tekib kestlikkusaruandlusega uusi kohustusi?
Aire Rihe ettekanne kannab pealkirja "ESG kontrollimaailmas: Kui suur on kontrollija roll keskkonnakestlikkuse arendamisel?" Selles ettekandes kuuleme, kuidas hakkavad jätkusuutlikkuse ja kestlikkuse teemad mõjutama kontrollivaldkonda ja sind töötajana. Saame selgeks, miks kontrollija on võtmetähtsusega kestlikkuse suuna edasiviimisel, kuidas kontrollijana seda valdkonda tugevdada ja kuidas tulemusi mõõta.
Aleksei Akulistõi Coop Pangast toob aga päevavalgele ühe erilise loo teemal Coop Panga kogemuslugu „ESG süsteemi loomine ettevõttes“. Saame teada, mida on õppida erasektorilt rohemõtlemisest ja jätkusuutlikkusest ning saame selgist, miks Coop pank üldse ESG-ga tegeleb, kus täna ollakse, millised on komistuskivid ning millised on plaanid tulevikuks.
Ootame sind
30. märtsil Eesti ainukesele kontrollivaldkonnale suunatud aastakonverentsile “
Eesmärk pühitseb abinõu”.
Sisekontrolli Aastakonverentsile ootame sind osalema, kaasa mõtlema ja kolleegide kogemusi kuulama. Võtame luubi alla kontrollivaldkonna uued väljakutsed, innovatsiooniuudised, tulevikutrendid, aga ka keerulised kontrollimaailma dilemmad ja õppetunnid. Kuuleme säravaid edu- ja kogemuslugusid, kus võimatuna tundunud eesmärgid on saanud võimalikuks.
Programm ja registreerimine
SIIN.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.