Arvestusala Edendaja kandidaat nr 4: Lemmi Oro

Raamatupidajate seas väga hinnatud pikaaegne juht Lemmi Oro on rahandusministeeriumi esindajana käinud Pärnu Raamatupidamiskonverentsi laval ettekandeid tegemas alates esimesest konverentsist – mitte ühtegi ei ole vahele jäänud, sest ilma Lemmita lihtsalt ei saa.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro on oma mitmekülgse tööelu jooksul puutunud kokku nii hulga ministrite kui ka riigikorra muutusega ning saanud häid ideid realiseerida mitmel vastutusrikkal ametikohal. Tegutsemisindu ning sära silmis on aidanud hoida kolleegid, kellega hea ühte jalga astuda ning eesmärke seada nii lähemas kui kaugemas vaates.

Lemmi Oro lapsepõlv möödus maal, kus ta juba varases eas sai kõigi vajalike töödega hakkama. Kesk-Eestist, täpsemalt Adaverest pärit, on ta osanud hinnata mõnusat vaikset keskkonda ja loodust. Sellest hoolimata tõi elu noore neiu omal ajal varakult Tallinna.

Huvi matemaatika vastu tärkas Lemmis juba varases lapsepõlves. Juhtus nii, et Lemmi jõudis keskharidust omandama Tallinna 20. Keskkooli. Aga miks just sinna? „Õppekavas lubati, et saab õppida programmeerimist. See oli omal ajal, kui veel arvutimaailm oli meie jaoks midagi müstilist, noorele eriti huvitav. Paraku pean tõdema, et vaid reklaamiks see jäigi ning keskkoolis õppides me tegelikult sisuliselt programmeerimise õppimiseni ei jõudnud,” tõdeb ta tagasi vaadates.

Pärast keskkooli edukat hõbemedaliga lõpetamist suundus Lemmi edasi õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehk praeguse nimega Tallinna Tehnikaülikooli ning täpsemalt majandusteaduskonda arvutite ja programmeerimise erialale. „Selle kooli ning õppimiskogemuse kohta on mul vaid kiidusõnu.

Meie kursus oli kokkuhoidev ja edasipüüdlik. Üldine mentaliteet oli, et juba enne eksamisessiooni olid jooksvalt vajalikud eksamid ja arvestused tehtud. Kes olid mujalt Eestist pärit, need pidid ikka päris kõvasti pingutama, et järge hoida ja hakkama saada. See haridus andis tugeva põhja edaspidiseks ning õpetas süsteemselt mõtlema ja oma eesmärkide nimel pingutama,” hindab Lemmi Oro oma ülikooliaastaid kõrgelt.

Millal ja kust tuli aga praktiline kogemus? „Mingil hetkel suundus meie kursuse tuumik kooli kõrvalt raadiomajja tööle. Eks oleks minagi tahtnud sama, kuid elu tuli vahele. Alustasin nimelt peale 2. kursust pereelu, abiellusin ning kolisin Sakku elama.

See tähendas ühtlasi seda, et raadiomajja ma tööle minna ei saanud, pidin otsima midagi kodulähedasemat. Nõnda astusin peagi Saku Arvutuskeskuse uksest sisse ja küsisin julgelt tööd. Minult küsiti vastu, palju ma palka soovin saada. Teades, palju raadiomajas teistele maksti, mõtlesin endamisi, et ega vähemaga ei lepiks.

Sel hetkel oli aga minu kasuks mu pikem sisemine arutlus iseendaga, sest tulevane ülemus jõudis pakkuda mulle enne, kui oma soovi väljendada jõudsin, juba pea kaks korda rohkem, kui head koolikaaslased raadiomajas said. Loomulikult olin selle palgaga nõus ning nõnda algas minu 17 aastat kestnud töösuhe Saku Arvutuskeskuses,” on Lemmi Oro tänulik, et kõik läks omal ajal just nõnda nagu läks. Tema kinnitusel oli tollane ülemus Mati talle suureks mentoriks, kelle abiga sai kujunetud tööalaselt just selliseks nagu vaja ja omandatud vajalikud kogemused valdkonnas tegutsemisel.

„Võin ausalt öelda, et tegemist oli eriti oma aja kohta vägagi edumeelse kohaga. Läbi aastate on mulle veel suurt rõõmu pakkunud see, et mul oli võimalus teha oma ülikooli lõputöö valmis selliselt, et minu diplomitöö sai realiseeritud ja seda programmvara kasutati mitmel eesmärgil üleliiduliselt,” meenutab ta.

Eesti Vabariigi algusajal, kui suured arvutuskeskused suleti, tuli leida midagi uut. Sügisel 1990 suundus ta Toompea mäest üles. „Minust sai Eesti Vabariigi Maksuameti füüsiliste isikute maksude osakonna peaspetsialist,” meenutab ta.

Nüüd sai selgeks, kui väärtuslikud olid olnud tema aastad Saku Arvutuskeskuses. „Sain peagi osakonnajuhataja asetäitjaks. Hakkasime tegelema arvutialaste teadmiste süstemaatilise edendamisega ning võtsime kasutusele elektroonsed maksudeklaratsioonid.

Peagi tekkis ka võimalus minna Saksamaale end täiendama – see oli muidugi minu jaoks põnev kogemus. Õppisin Nordrhein-Westfaleni maksualases rakenduskõrgkoolis (Hochschule für Finanzen NRF) ja olin praktikal Münsteri siselinna maksuametis. Lisaks oli mul võimalus tutvuda liidumaa maksualaste andmete töötlemisega Düsseldorfi andmetöötluskeskuses. Oli huvitav aeg, mis jäänud eriti meelde,” lisab ta muiates, et eks omaaegne välismaale pääsemine oli omaette kogemus.

Saksamaalt tagasi tulles oli Lemmil asja Tallinna Maksuametisse, kuhu teda kutsuti kohe direktori asetäitja ametikoha vabanedes tööle. „Nõnda juhtuski, et sattusin Eesti Vabariigi Maksuametist tööle Tallinna Maksuametisse. Hakkasime juurutama elektroonseid deklaratsioone. Oli põnev aeg ja hea võimalus oma teadmisi rakendada,” lisab ta.

Seejärel tegi aga aeg korrektiive ning 1995. aastal kutsuti Lemmi tööle Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitjaks. Aastatel 2000 kuni 2020 oli ta osakonna juhataja samas osakonnas. 2020. aasta veebruarist on ta olnud Rahandusministeeriumis maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik ning tõdeb, et tal on veel piisavalt väljakutseid.

Kui uurin, et mis on valdkonna juures Lemmit kinni hoidnud ning mida hindab ta oma töös kõige enam, siis selgitab ta, et kindlasti ei saa eesmärkide poole püüelda päris individualistlikult. „Mind on kindlasti oma töö juures kinni hoidnud äärmiselt ühtehoidev meeskond ja toredad kolleegid. Mulle meeldivad inimesed, kes ei tuubi lihtsalt asju pähe, vaid oskavad kaasa mõelda.

Aastate jooksul on olnud rõõm, et neid inimesi on nii hulgaliselt minu teele sattunud ja oleme saanud koos suuri asju ellu viia. Ühtne tiim suudab palju. Rahandusministeeriumis on meil lausa organisatsiooni-siseselt kombeks jagada tiitleid: aus, avatud, arukas, arvestav. Nõnda on hea tõdeda, et meie korrusele on neid kaks jõudnud. Eks see olegi tiimitöö!” tõdeb ta.

Töö ise on olnud aga ajas muutuv ning pinget pakkuv. „Olen saanud võimaluse käia korduvalt nii koolitustel kui töölähetustel Brüsselis, Viinis, Pariisis ja ka paljudes eksootilistes riikides seoses topeltmaksustamise vältimise lepingute läbirääkimistega. On olnud huvitavad aastad.

Ning eks on saanud ka nalja: nüüd ei reisi enam keegi nii säästlikult kui meie omal ajal, kui välismaale pääsemine oli erakordne võimalus. Omaette väärtus on olnud ka enesetäiendamine. Eks neid teemasid, mille üle vaielda, on olnud aastate jooksul mitmeid.

Näiteks on pikalt vaieldud enne Euroopa Liiduga liitumist Eesti ettevõtete tulumaksu üle ja see arutelu jätkub praegugi nn ülemaailmse ettevõtte tulumaksu miinimummäära üle. Samuti on emotsioone kütnud rohepööre. Eks kõigil on oma arvamus, kuid reaalsuses on kõigega keeruline kaasa minna. Hea on tõdeda, et peale Eesti eesistumist oleme Euroopa silmis senisest enam lugupidamist väärt – meie pingutusi märgatakse, tunnustatakse ning oleme võrdväärne partner teistele riikidele,” tõdeb Lemmi.

Lemmi on esinenud erinevatel seminaridel ja konverentsidel. „Selleks, et saali köita, tuleb ennast korralikult ette valmistada. Mulle meeldib maailma laiemalt näha kui kitsalt maksupoliitika vaatest. Tundub, et seda vaadet on ka kuulajad kinnitanud,” lisab ta.

Kodumaistest konverentsidest on Lemmi püüdnud väisata juba mitmeid aastaid Pärnu Raamatupidamiskonverentsi. „Olen seal esinemiseks ikka aega võtnud, sest tunnen, kuidas meie raamatupidajatega suhtlemine ja infovahetamine pakub mulle endale samuti naudingut,” sõnab ta. Seal esinedes on ta jaganud lava kahasse kolleeg Aulega. „Kui minu osa on poliitika ehk teooria, siis Aule osaks jääb praktika. Oleme koos laval argumenteerinud erinevatel teemadel, on olnud huvitav,” peab igas tegevuses olema Lemmi jaoks väljakutseid.

Lemmi on kirglik poliitikahuviline ka tööväliselt. „Saku volikogus olen olnud tegelikult juba alates 1993. aastast. Võin öelda, et olen aktiivne liige ja võtnud oma südameasjaks kodukandis midagi reaalselt ära teha. Eelkõige olen panustanud volikogu antavate õigusaktide kvaliteeti. Kaks ametiaega olen olnud volikogu esimees ning praegu olen teist volikogu koosseisu aseesimees,” tõdeb ta. „Eks tööalane õigusaktidega tegelemine ning ettevõtluse ja finantsvaldkonna kogemus on tulnud mulle siinjuures kasuks,” lisab Lemmi.

Kui kõigest eelnevast veel aega üle jääb, siis hoolitseb Lemmi oma keha ja vaimu eest aktiivselt vabas õhus viibides. „Vormis püüan end hoida võimlemisega. Meil on siin kodukandis algatatud ürituste sari „Saku liigub”. Suvisel ajal meeldib mulle aga oma aias näpud mulda pista. Maaviljeluse Instituudi kogemus tuleb siinkohal kasuks,” muigab ta, et eks oma aiasaadused on ikka need kõige paremad. Neid jagub ka naabritele. Tema meelistegevuste hulka kuulub ka reisimine.

Lemmi tõdeb, et elu jooksul on teda viinud edasi ikka meeskonnatöö ja unistuste poole pürgimine. „Minu jaoks on olnud tähtis mu diplomitöö realiseerumine. Samuti on pakkunud iga töökoht palju nauditavat, uusi teadmisi, kohtumisi huvitavate inimestega pea üle maailma.

Mulle on öeldud, et olen oma ütlemistes otsene, ehk paistan välja esmapilgul isegi karm. Otsekohesus on omadus, mida harrastan tõepoolest ja mida on hinnanud ka ministrid, tahaks loota. Küll aga ei pea mind kolleegid kindlasti kartma.

Nüüdseks olen üle elanud juba mitmed ministrid. Või nagu ametnikud naljatades armastavad öelda: ministrid tulevad ja lähevad, meie jääme. Igaüks neist on mulle midagi õpetanud ja loodetavasti ka mina neile. Mind usaldatakse ja selle üle on hea meel. Oma töös hindan pühendumust ja head tulemust ega kannata, kui oma tööd ei tehta hingega.”

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali.