Arvestusala Edendaja kandidaat nr 3: Riina Käi

Aktsiaseltsi Elering juhatuse liige ja finantsjuht Riina Käi lähtub põhimõttest, et töist elu viivad edasi üha suuremat vastutust nõudvad eesmärgid. Südika naise töised sihid on täitunud just sel ajal ja viisil, nagu ta on planeerinud, olles loogiliseks jätkuks eelnevale.

Riina on üles kasvanud ning saanud esimese hariduse Raplas. „Nüüdseks on Rapla saanud linna staatuse, kuid minule jääb ta alati selliseks mõnusaks koduseks aleviks olenemata sellest, kuidas teda administratiivselt kutsutakse. Kasvamiseks oli see väga mõnus paik – ühtpidi väike ja vaikne, teisalt koht, kus lisaks õppimisele sai tegelda väga erinevate harrastustega: pillimäng, sport, kunsti- ja ilukirjaringid, tants,” on tal lapsepõlve kodukohast vaid head mälestused.

Riina sõnul oli Raplas elamise suureks plussiks ka see, et seal sai väga palju omapäi tegutsetud, mis kasvatas iseseisvust. „Põikpäisus, loodan, et selle heas mõttes, on miski, millega olen ilmselt sündinud. See viis mind ka muusikakooli, kuhu sisseastumiseksamitele läksin väiksena kellelegi ütlemata. Kodus mainisin ainult, et mul oleks nüüd akordionit vaja, sest ilma on keeruline muusikakoolis seda eriala õppida.

Olen vanematele tänulik, et nad lasid mul piisavalt palju erinevaid valikuid teha ja valdkondi proovida, mis on ehk andnud kaasa oskuse mõista asju laiemalt, kui need esmapilgul tunduvad või on. Igakevadine Rapla jõeäärsete toomingate lõhn tähendas eksamite algust kuni keskkooli lõpuni ehk ajani, kus kõik on veel võimalik ja kogu maailma valikud avatud.”

Riina tõdeb, et ei teadnud kaua, milline võiks olla see teekond või töine eesmärk, mille poole soov püüelda. Samas pole ta olnud seda tüüpi inimene, kelle soovid pidevalt muutuvad. Pigem on ta vaikselt ja järjekindlalt liikunud oma eesmärkide suunas.

„Lapsena oli mul kindel plaan, et minust saab loomaarst. Olen alati armastanud loomi ning tahtsin väga hobustega tegeleda ja ratsutada. Loomaarsti minust siiski ei saanud ja ka ratsutama õppisin alles täiskasvanuna. Lapsepõlveunistus mõjutas mind aga nii palju, et kui tütrel sama kirg avaldus, andsin talle kohe võimaluse, sest teadsin, et see kirg ei kao,” meenutab ta.

Millal siis numbrimaailm Riinale mõttesse tuli? „Võin öelda, et see oli keskkooli lõpus, mil oli selge, et mulle meeldivad numbrid ja matemaatika. Õpetaja soovitas samuti matemaatikat, samas ei suutnud ma selles näha enda jaoks piisavalt laia avenüüd ning mõtlesin edasi. Väga paljud noored, kes ei olnud endas lõpuni selgusele jõudnud, kippusid tol ajal suunduma majandusvaldkonda. Heade tulemustega lõpetatud keskkool andis vabastuse sisseastumiseksamitest ning asusin õppima Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas,” suundus Riina pärast keskkooli lõpetamist edasi õppima just pealinna.

Edasine oli tema jaoks juba lihtsam. „Võin öelda, et kitsama valiku tegemine majandusarvestuse ja finantsjuhtimise kasuks ei võtnud mul pikalt aega. Olen olnud õpingute algusest peale arvamusel ja olen seda tänini, et ükskõik, mis tööd inimene teeb, peaksid tal olema ka praktilised oskused. Just seetõttu ei soovinud ma valikuna omandada esimest kõrgharidust ärijuhtimise alal.

Olen alati hinnanud kõrgelt inimesi, kes midagi praktilist korda saata suudavad, olgu nad siis insenerid, programmeerijad, arhitektid või raamatupidajad. Praktilised oskused võimaldavad mingil alal teistele kasulik olla ning juhina töötades lõpuni mõista, mida antud valdkonnas tehtav töö tähendab ja kui palju ressurssi nõuab,” on tema jaoks alati tähtis olnud see, milline tulem tööl on.

Riina sõnul on ta praegu rahul nii oma valikuga kui ka ülikooliajaga, mis viis teda kokku väga toredate ja nutikate inimestega. Tööl hakkas ta käima ülikooli kõrvalt. Enamik tudengeid alustas toona tööelu enne, kui kõrgkool lõpetatud. Tudengina polnud kõik tööd seotud finantsvaldkonnaga, ta töötasin näiteks EMOR-is andmesisestaja ja küsitlejana. See töö oli just parajalt paindlik õpingute kõrvalt tegemiseks.

Ema võimaldas Riinal üsna varakult teha tutvust ka raamatupidamise kõikide tahkudega. Tänu temale võtsin vastu oma esimese raamatupidaja rolli, mis hõlmas ühe väikese optikapoe raamatupidamise eest vastutamist algusest lõpuni.

Riina ütleb, et ei saa öelda, et ta oleks väga teadlikult oma karjääri juhtinud. Pigem on ta ikka ja alati teinud asju, mis on teda köitnud ja hoidnud sära silmis. „1997. aastal küsiti, kas sooviksin täiskohaga raamatupidamist teha ja kuna koolis olid ained suuresti juba läbitud, olin kohe õhinal nõus. Loetud päevad hiljem vastutasingi juba Pindi Kinnisvara raamatupidamise eest. Tore ja toetav meeskond tegi Pindis oldud aja meeldejäävaks ning saadud kogemus oli väga väärtuslikuks hüppelauaks,” tõdeb ta.

Riina oli juba noorena valmis hüppama pea ees tundmatusse. Kinnisvaravaldkonnas tegutsedes oli ta ka TTÜ Üliõpilasküla esimeste sammude juures. Sealt edasi liikus ta teisele poole lauda ehk auditeerimise valdkonda. Tema kursusekaaslane ja sõber kutsus Riina Deloitte & Touche’i vestlusele ning sellega astus ta ühtpidi teadmatusse, teistpidi aga kohta, kus toimetas ees päris palju tuttavaid. Auditeerimine andis hindamatu kogemuse, sest ta nägi paljusid ettevõtteid, puutus kokku hulga erinevate probleemide ja teemadega. See liikumine oli maailmapilti avardav.

„Mõtisklesin ka võimalusest minna tööle Eestist välja, silmapiiril oli Suurbritannia. Peagi selgus aga, et kui seal ei taha kõige madalamalt pulgalt alustada, on vajalik rahvusvaheline sertifikaat. Kandideerides oli sõnumiks, et sisuliselt olen ülekvalifitseeritud, kuid paberite järgi alakvalifitseeritud.

Otsustasin teha ACCA litsentsi, mis on mõnes mõttes nagu viisa, kui soovid töötada finantsalal väljaspool Eestit. Neid litsentse on veel, aga mina valisin just ACCA,” räägib Riina, lisades, et litsentsist lahutas teda täpselt 14 eksamit. Need võtsid kõik aega ning kui said tehtud, olid ka plaanid Eestist välja minna muutunud. Samas tuli pingutus kasuks, sest tõi järgmise ameti, milleks oli Tallinna Vee finantsjuhi koht.

„Varasema tippjuhi kogemuseta tuli mingid asjad omandada käigupealt, aga toetava meeskonnaga ei ole midagi võimatut. Pärast aastaid vaidlusi regulatsioonivaldkonnas, mis igapäevatööd vürtsitasid, tuli aeg liikuda energeetika valdkonda,” sõnab Riina tagasi vaadates. Viimaste aastate ühine nimetaja tema töös on olnud kindlasti ettevõtte tegevuse kaalukus majanduses, sest puhta vee ja elektrita pole ühiskonna normaalne funktsioneerimine võimalik.

Kui uurida, kas Riina elus on olnud ka mõni kõhklemise koht, siis sõnab ta, et üheks suuremaks otsuseks oli kindlasti asuda tippjuhi kohale. „See nõudis parajat julgust, sest eks me kõik ole sageli enda suurimad kriitikud. Samas pole teadmatus mitte ainult hirmutav, vaid ka erutav ning olen üpris veendunud, et lahendamatuid olukordi pole olemas. Kõik, mida saame teha, on anda endast parim. Ega vaidlus regulaatoriga Tallinna Vee ajal kindlasti lihtne olnud, sellele lisaks oli ju ka igapäevatöö,” kirjeldab ta toonaseid kõhklusi, kartusi ja kordaminekuid.

Tema sõnul on kindlasti iga juhi ülesanne meeskonna kui terviku toimimapanek. „Nüüd olen juba aastatepikkuse juhikogemuse põhjal veendunud, et juht ei saa kedagi motiveerida. Motivatsioon on inimese sisemine jõud, juht saab olla vaid eeskujuks. Juht ei tohiks luua demotiveerivat keskkonda. Ehk siis kõige suuremad väljakutsed on seotud inimestega ja kõige suuremad rõõmud samuti. Võin julgelt öelda, et mul on oma meeskondadega vedanud ning olen oma kaasteelistele väga tänulik,” kinnitab Riina.

Uurides, et mida hindab oma töös Riina kõige enam, siis sõnab ta, et finantsvaldkonnas töötava inimese kohta võiks arvata, et need on numbrid. Siiski leiab ta, et see on parimal juhul veerand või kolmandik tõest. „Kes ainult numbrite ilu armastab, peaks olema matemaatik. Finantsmaailmas on numbrid ainult n-ö hügieenifaktor, nendega tuleb toime saada, et hoomata suurt pilti,” on tema jaoks isiklik eesmärk olnud alati peamine.

Numbrid pole kunagi eesmärk omaette sel lihtsal põhjusel, et need on finantsmaailmas suhtelised. „Need on pilt hetkest, omamoodi liivamandala. Kuigi tundudes „kuivad” ja kindlad, on mis tahes finantsnumbrite taga alati mingid subjektiivsed valikud, kellegi prognoosid ja otsused, samuti ühiskondlikud ja makromajanduslikud tegurid, mis sageli käituvad konstandi või siis vahel hoopis musta luigena,” lisab ta. Riina kinnitusel ei saa finantsmaailmas töötades kunagi eriti edukaks, kui olla pelgalt statistik. „Mulle meeldib öelda, et meie valdkond on omaette kunst, kus tuleb mõelda mitu sammu ette ning näha seoseid,” on see olnud talle tööelus primaarne.

„Olen finantsjuhina numbrite asemel armastanud oma töös eelkõige inimesi: seda elegantsust, millega keegi pakub välja lahenduse keerulisele probleemile, ühist peamurdmist ja tiimitööd ning lõpuks ühist rõõmu, kui on saavutatud koos soovitud tulemus ning midagi maailmas paremaks tehtud,” tõdeb ta.

Kindlasti on igaühel tööelus neid hetki, kui mõtiskletakse töö tähenduse ja eesmärkide üle. Mis on hoidnud aga Riinat tema valdkonnas ja kuidas ta ennast tööalaselt täiendab?

„Arvan, et ega siin mingit võluvitsa polegi. Targemaks saada aitavad koolitustel osalemine ja ise koolituste korraldamine, samuti lugemine, erialakonverentsid ja igapäevaelu tegevused. Kuna selles maailmas on kõik muutuv, siis ellujäämiseks tuleb meil kõigil muutustega kaasa minna,” on pidev kohanemine Riina sõnul elementaarne.

Palju tehakse ära just kokkuhoidva meeskonna toel. „Mulle meeldib väljend „oma inimesed”, sest just nii ma kutsun neid, kellega jagan ühtset väärtusmaailma. Arvan, et oluline ongi ühtse väärtusmaailma jagamine. Inimestel on ja peavadki olema erinevad arvamused, aga põhiväärtused on midagi, mida ei muuda. Minu jaoks on oluline „Kolme musketäri” põhimõte: üks kõigi ja kõik ühe eest. Faktid ja konkreetsed oskused on omandatavad − oluline on see, et inimesel on soov ja huvi saavutada tulemus ning selle nimel pingutada. Nõnda olen seni saavutanud oma eesmärgid ja plaanin saavutada ka edaspidi,” lisab ta.

„Nii nagu teistes ettevõtetes, tuleb ka Eleringis kohanduda muutuvate oludega. Paljuski on teadmata asjaolu, et Elering on Eesti suurimaid elektriostjaid, makstes enam kui 400 Gwh ulatuses võrgukadude eest. Ühelt poolt on oluline äriline toimetulek ja rahastus investeeringuteks – teiselt poolt on need aga suure avaliku huviga valdkonnad, millel on nii poliitikute kui ka regulaatorite tähelepanu ning mis peavad teenima ühiskondlikke huve laiemalt. Seal tasakaalu leida on vahel keeruline. Tasakaalupunkti leidmisel tegutseme meeskonnana, kus on ülesanded jaotatud. Hoolimata rohketest vastuoludest ja erinevatest arvamustest tuleb hoida külma pead, analüüsivõimet ja perspektiivitunnet,” on Riina sõnul praeguse ametikoha ja ettevõtte roll ühiskonnas oluline.

Riina sõnul on kahtlemata keeruline leida ametikohtadele häid inimesi, iseäranis IT-valdkonnas, mis ka Eleringis on päev-päevalt suurema kaaluga. „Mul on hea meel, et nüüdseks on meil tugev meeskond nii IT-s kui ka teistes valdkondades,” lisab ta.

Edukus on Riina jaoks suhteline mõiste ning ta pole kunagi juurelnud, kas ja kes kui edukas on. „Selleks, et midagi kuskil saavutada, peab olema järjepidevust, talupojamõistust ning süda õigel kohal. Oluline on näha seoseid. Faktiteadmised on omandatavad ja leitavad, kuid nende omavahel sidumist on keerulisem õpetada,” on tema sõnul kõik kinni meie oma peas.

Üksiku hundina on tulemust keeruline saavutada. „Tõeliselt ägedaid asju tehakse ühiselt tugeva meeskonnana. Keegi meist ei jõua igale poole ega suuda näha kõiki tahke. Hindan oma tiimiliikmeid väga kõrgelt ja olen neile tänulik. Samuti on minu südamesse jäänud kõik varasemad meeskonnad. Pean ütlema, et mul on elus inimestega väga vedanud. Järgmine aasta on kindlasti toimekas ning stabiilsust kaasa ei too. Plaanid on paigas ning samuti olemas valmisolek neid korrigeerida,” on Riinal ka lähitulevikuks suured plaanid.

Elu ei koosne muidugi ainult töötegemisest. Riina võtab oma elu tervikuna. Sellesse tervikusse mahuvad nii töö, kodu, lapsed, trenn kui ka sõbrad.

„Kodus on mul paras segasummasuvila, kus tegutsevad 14-aastane tütar Leandra, 11-aastane poeg Tristan, kaasa löövad šoti kass Simba ja Ukraina kennelist Eestisse tulnud koer Zaika. Vahepeal kuulus sellesse seltskonda ka hobune Raviana, aga kuna ta tervis ei sobinud sportimiseks, siis lasin ta hea pärishobuse elu peale, kus ta saab karjamaad nautida. Pärast hobusest loobumist ma kahjuks enam ratsutama jõudnud ei ole, aga selleks, et päeva mõnusalt käima saada, teen argipäeva hommikuti üldfüüsilist trenni või mängin tennist,” on Riina kodune elu mõnus segadus, mis samas lisab tema töisesse ellu stabiilsust.

Juhul kui Riina vajab kvaliteetaega enda jaoks, siis pikemat puhkust kujutab ta ette vaid aktiivsena. Puhtal kujul rannapuhkus talle ei sobi. „Kui võimalik, siis võtan ette sukeldumisreisi. Sel aastal täitus unistus minna Norrasse kalale. Ka mäesuusatamisest ei ütle ära. Spordita oleks elu kindlasti üksluisem ja energiavaesem,” on Riina jaoks keha ja vaimu tasakaal oluline igas päevas.

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali.