Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurmineni sõnul ei saagi olla etteheiteid raha kasutusele, kui eelarve on nii üldine, et selle vastu eksimiseks peab lausa vaeva nägema. See omakorda võimendab tõsiasja, et tegelikult ei otsusta otsustajad midagi.
- Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen
Ma ei ütleks ka nii, et koondnumbrite vead on suur probleem. Probleem on see, et riigi eelarvestamise valdkonda on viimastel aastatel ebaõnnestunult reformitud ja Rahandusministeerium on seda nõrgalt juhtinud. Riigieelarves valesti arvestatud tulude ja kulude vahe, milleks oli 365 miljonit eurot, on lihtsalt selle probleemi ilming. Lisaks on probleemi sümptomeiks see, et Rahandusministeerium ei järgi eelarve seletuskirja koostamisel iseenda seatud põhimõtteid. Tegevuspõhine eelarvestamine on toonud kaasa topeltarvestuse ja sellega kaasneva ajakulu ministeeriumites. Ministeeriumid ei suuda oma kulusid tegevuspõhiseks teisendada. Selle põhjuseks on kehvasti toimivad infosüsteemid ja tihti muutuvad reeglid ning Rahandusministeeriumi-poolse juhendamise ja kontrolli vähesus.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.