Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurmineni sõnul ei saagi olla etteheiteid raha kasutusele, kui eelarve on nii üldine, et selle vastu eksimiseks peab lausa vaeva nägema. See omakorda võimendab tõsiasja, et tegelikult ei otsusta otsustajad midagi.

- Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen
Ma ei ütleks ka nii, et koondnumbrite vead on suur probleem. Probleem on see, et riigi eelarvestamise valdkonda on viimastel aastatel ebaõnnestunult reformitud ja Rahandusministeerium on seda nõrgalt juhtinud. Riigieelarves valesti arvestatud tulude ja kulude vahe, milleks oli 365 miljonit eurot, on lihtsalt selle probleemi ilming. Lisaks on probleemi sümptomeiks see, et Rahandusministeerium ei järgi eelarve seletuskirja koostamisel iseenda seatud põhimõtteid. Tegevuspõhine eelarvestamine on toonud kaasa topeltarvestuse ja sellega kaasneva ajakulu ministeeriumites. Ministeeriumid ei suuda oma kulusid tegevuspõhiseks teisendada. Selle põhjuseks on kehvasti toimivad infosüsteemid ja tihti muutuvad reeglid ning Rahandusministeeriumi-poolse juhendamise ja kontrolli vähesus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.