Jätkusuutlik areng pole võimalik ilma ärisektorita

Plymouthi Ülikooli professori Paul Murray sõnul on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, reostus, atmosfääri soojenemine ja loodusvarade ammendumine karm reaalsus ning arengumudel, mida oleme kasutanud alates tööstusrevolutsioonist, enam ei sobi. Koormus, mille me keskkonnale paneme, suureneb pidevalt, kuni lõpuks jõuab kätte punkt, kust edasi loodus ei suuda enam meie tsivilisatsiooni toetada. Tegelikult ei vaja päästmist mitte maailm, vaid meie ise – me peame päästma ennast iseenda eest ja selleks on vajalik põhimõtteline muutus.

Mõned inimesed leiavad, et ettevõtlus takistab jätkusuutlikkust. Kuigi kaubandus lõi rikkuse, mis toetab meie kõrget elatustaset ja miljardeid töökohti, on ärisektori sotsiaalne ja keskkonnaalane tegevus aegade jooksul küsitav olnud.

Tänapäeval on ärimehed igati valmis positiivsetele muutustele kaasa aitama, aga ükskõik kui valmis on ärijuhid, ei võta kapitalistlik paradigma, milles nad peavad tegutsema, sageli veel arvesse tegevuse sotsiaalseid ega keskkonnakulusid. Ehkki kohati tundub, et ettevõtted tegelevad jätkusuutlikkusega enamasti vaid selles ulatuses, mis nende efektiivsust kasvatab, toimuvad järk-järgult muutused, mida juhivad üksikud organisatsioonid ja jätkusuutlikkuse eestvedajad.

Edusamme tehakse ja on selge, et jätkusuutlikku arengut pole võimalik ellu viia ilma ärisektorita, kuid sageli loodavad organisatsioonid – ettevõtted, valitsused ja asutused – inimestele. Inimestele, kes töötavad nende heaks, ostavad nende tooteid ja teenuseid ning teevad oma valikuid järjest enam lähtuvalt sellest, kas tööandjad, tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted ning koostööpartnerid tegutsevad jätkusuutlikke põhimõtteid ja väärtusi silmas pidades. Kuigi praegu on veel võimalik kasumlikult äri ajada „nii, nagu seda alati on tehtud“, jääb järjest vähemaks neid, kellele keskkonna säästmine, eetilisus ja vastutustundlikkus korda ei lähe. Uusi tegutsemisviise tuleb hakata juurutama täna, sest kui alustada homme, on inimesed juba valinud kellegi teise.

Paljuski on „jätkusuutmatu“ olemine harjumus – teeme seda, mida oleme alati teinud ja mida teevad kõik teised. Muutumine pole lihtne, sest see hõlmab mõtteviisi muutumist. Uus mõtteviis ei teki üleöö, kuid seda saab aja jooksul arendada. Me suudame oma puudustest üle saada ja tegeleda positiivsete tegevuskavadega nagu jätkusuutlikkus, kui tunneme, et oleme selleks piisavalt motiveeritud, volitatud ja varustatud. Paul Murray sõnul võimaldavad meil jätkusuutlikkuse poole liikuda järgmised tegurid.

Teadlikkus kolmel tasandil: teadlikkus muutuste vajalikkusest, arusaam, et jätkusuutlikkuse probleemid on keerulised ja omavahel seotud, ning aktsepteerimine, et meil üksikisikute ja ettevõtetena on tähtis osa muutuste elluviimises.

Motivatsioon tegutseda jätkusuutlikult, mille saavutame siis, kui mõistame seost oma põhiväärtuste ja säästva käitumise vahel. Meie hoiakud mõjutavad meie käitumist ning motivatsioon neid muuta võimaldab meil oma põhiväärtustega sageli vastuolus olevaid automaatseid reaktsioone teadvustada ja ennast proovile panna.

Võimestamine tekib siis, kui suudame ületada oma sisemised muutumistõkked – piiravad veendumused. Ennast piiravaid uskumusi on võimalik tuvastada ja võimestavaks käitumiseks muuta.

Teadmised on teave, mille alusel peame suutma teha tõhusaid otsuseid. Me vajame õigeid teadmisi õigel tasemel – säästva arengu seisukohast kõige olulisemaid põhimõtteid ja põhiteadmisi.

Nutikad tehnoloogiad aitavad teadmisi ja oskusi arukalt rakendades soovitud tulemusi saavutada.

Jätkusuutlikkuse praktiseerimine seisneb meie väärtuste, hoiakute, veendumuste, teadmiste ja oskuste ühendamises, et oma eesmärke saavutada. Tunnistades seejuures, et keegi ei saa ühel päeval olla jätkusuutmatu ja järgmisel päeval jätkusuutlik. Muutus nõuab aega ja harjutamist, katsetamist, vigade tegemist ja neist õppimist.