Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste ja laenumaksete tegemist raha üle. Arvestades tööpuuduse kasvu, on see ka loogiline, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Õnneks on perede osakaal, kellel ei jää raha üle, pikemaajalises võrdluses siiski suhteliselt madal, sest tööpuudus on siiski veel suhteliselt vaoshoitud. Keskmisest rohkem on inimesi, kellel ei jää pärast esmatarvilike kulutusi raha üle, vanemaealiste, madalama sissetuleku ja haridusega ning maa-asulate elanike seas.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.