Majandusaasta aruandega hilinejaid ähvardab kiiremini trahv

COVID-19 on toonud raamatupidamisaruannete koostamisse juurde mitmeid nüansse, mis vajavad tähelepanu ja ettevõtte juhtkonnaga üheskoos läbimõtlemist.

Asjatundlikumad inimesed teavad, et äriseadustik nõuab omanikelt nii negatiivse kui ka ebapiisava positiivse omakapitali korral netovara taastamist või äriühingu lõpetamist, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sven Siling ja Sulev Luiga.

Teema kirjutamiseks mõtte sain küsimusest „ettevõtte likvideerimise kohta, et kas odavam on jätta aastaaruanded esitamata kuniks kustutatakse?“ Minu vastus oli: „Likvideerimismenetlus peab käima vastavalt äriseadustikule, milles on kehtestatud sätted erinevatele äriühingutele.“ Tegelik küsija soov oli teada saada, mis on odavam. Võime eeldada, et küsiti rahalise ressursi kohta, kuid miks mitte ka vaadelda ajalist ning inimressurssi.

Tallinna Tehnikaülikool saadab küsimustikud ligi 5000 äriühingule, mittetulundusühingule ja sihtasutusele, et uurida, mis põhjustel on jäetud esitamata majandusaasta aruandeid ja kuidas seda parandada.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.