COVID-19 on toonud raamatupidamisaruannete koostamisse juurde mitmeid nüansse, mis vajavad tähelepanu ja ettevõtte juhtkonnaga üheskoos läbimõtlemist.
- PwC juhtivaudiitor Janno Hermanson selgitab COVID-19 mõju raamatupidamise aruannetele
Viiruse leviku peatamiseks mõeldud meetmed on kogu maailmas mõjutanud oluliselt ettevõtete majandustegevust, millest keegi pole puutumatuks jäänud. Jättes kõrvale valiku organisatsioonidest peamiselt tehnoloogiasektoris, toiduainetega seotud jaekaubanduses ning tervishoius, on mõju olnud negatiivne. Samas on mõju valdkonniti sügiseselt värvikirev – pikaajaliste lepingute toel opereerivasse ehitussektorisse ei ole mõju veel täies ulatuses kohale jõudnud, kinnisvarasektor purjetab justkui nii hindade kui ka tehingute arvu osas buumiaja pärituultes, lennunduses on aga suvine õrn optimism langenud ühes viiruse teise lainega sügiskaamosesse. Samal ajal on ettevõtete likvideerimise ja pankrottide arv rekordiline ning registreeritud töötute arv kasvutrendis, mis koos eelnimetatuga mõjutab suuremal või vähemal määral ettevõtete finantsaruandlust.
Seotud lood
Konsolideeritud finantsaruandluse koostamine algab konsolideerimisgrupi konsolideeritavate majandusüksuste (mida konsolideerida?) ning konsolideerimisvajaduse (miks/kuidas konsolideerida?) määratlemisest, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Gerli Otto. Erialases kõnekeeles kasutatakse termineid nagu „konsolideerimisgrupp“, „kontsern“ (ja „kontserniarvestus ja -aruandlus“), „grupp“ (ja „grupiarvestus ja -aruandlus“), „ühise kontrolli all olevad (majandus)üksused“, „seotud ettevõtted“ jt.
Teema kirjutamiseks mõtte sain küsimusest „ettevõtte likvideerimise kohta, et kas odavam on jätta aastaaruanded esitamata kuniks kustutatakse?“ Minu vastus oli: „Likvideerimismenetlus peab käima vastavalt äriseadustikule, milles on kehtestatud sätted erinevatele äriühingutele.“ Tegelik küsija soov oli teada saada, mis on odavam. Võime eeldada, et küsiti rahalise ressursi kohta, kuid miks mitte ka vaadelda ajalist ning inimressurssi.
Tallinna Tehnikaülikool saadab küsimustikud ligi 5000 äriühingule, mittetulundusühingule ja sihtasutusele, et uurida, mis põhjustel on jäetud esitamata majandusaasta aruandeid ja kuidas seda parandada.
„Teabevara tunni” raamatupidamise teemalises saates räägitakse sellest, milliseid tagajärgi koroonakriis on ettevõtetele kaasa toonud ja kuidas raamatupidajate tööd mõjutanud. Juttu tuleb majandusaasta aruande esitamisest, kobareelnõuga seotud maksumuudatustest, kvaliteedimärgist raamatupidamisbüroodele ja paljust muust aktuaalsest.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.