Tippaudiitorbüroo kaebas järelevalvajad kohtusse

Eestis reguleerib audiitortegevust audiitortegevuse seadus (AudS). Tingimused, millal on ettevõttel kohustus audit või ülevaatus läbi viia, tulenevad samuti audiitortegevuse seadusest. Küll aga tekib küsimus, mis juhtub siis, kui audiitor teeb vea? Milline on audiitori vastutus juhul, kui audiitor aruannetes ebakõlasid ei märka või neid tahtlikult varjab ja kui palju on kahjukannatajal loota abile kindlustusandjalt, selgitavad Grant Thornton Balticu spetsialistid Mart Nõmper ning Lee Laanemäe.

Kaugtöö on tulnud ja jäänud ning elab tänu koroonaviirusele üle uuestisündi. Audiitorid, raamatupidajad ja teised valgekraed on viimasel ajal peaasjalikult kodukontorites töötanud ja kuigi alguses oli kõik harjumatu ja imelik, siis elu on näidanud, et inimesed on väga kohanemisvõimelised ning saavad päris hästi hakkama. Igatahes on oodata, et järjest rohkem auditeid ja raamatupidamisarvestust tehakse ilma füüsiliselt kokku saamata, kirjutab Grant Thornton Balticu partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper.

Audiitorid on nagu vandeseltslased, kelle olemasolust teatakse, aga nende tegevusest ega kasulikkusest ei saada sageli aru. Avalikkuse ette jõuavad audiitorid üldjuhul ainult siis, kui kusagil on mingi probleem.

Iga-aastane audit on asendamatu abimees kindluse saamiseks, et ettevõtte raamatupidamine on korras. Üheks olulisemaks eelduseks audiitori ja ettevõtte tulemuslikuks koostööks on tähtaegadest kinni pidamine ja eelnevalt kokkulepitud ajal valmisolek auditiks. Grant Thornton Balticu kliendisuhete ja teeninduskvaliteedi juht ning vandeaudiitor Kristiine Villemi jagab nõuandeid audiitori ja auditeeritava hea koostöö tagamiseks.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.