• 31.08.20, 09:00

Kinnisvarainvesteeringute arvestus ja kajastamine

Kinnisvarainvesteeringute arvestust käsitleb RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud”. Kinnisvarainvesteering on maa, hooned või hooneosad, mida majandusüksus kui omanik hoiab majandusliku kasu saamise eesmärgil, milleks on renditulu teenimine, vara väärtuse kasv või mõlemad.
Juta Tikk selgitab kinnisvarainvesteeringute arvestust ja kajastamist
  • Juta Tikk selgitab kinnisvarainvesteeringute arvestust ja kajastamist Foto: Meeli Küttim
Kinnisvarainvesteeringut ei kasuta majandusüksus oma põhitegevuses − kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks, halduseesmärkidel – ega müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Eeltoodust tulenevalt on kinnisvarainvesteeringul nii materiaalsele põhivarale, mida kinnisvara ju samuti võib olla, kui ka finantsinvesteeringule iseloomulikke jooni.

Seotud lood

Uudised
  • 04.05.20, 12:30
Kinnisvara maksustamiselt saab säästa tuhandeid
Kinnisvara on maksustamises üks väheseid valdkondi, kus sama asjaga, näiteks korteriga, saab teha tehinguid nii, et olenevalt tegevusest rakendub kuni kuus erinevat maksumäära.
Uudised
  • 31.03.20, 08:00
Teenustulu kajastamine teenuse valmidusastme põhjal kasumlikes projektides
Tööelu muutub tänapäeval pidevalt, mitmekesistuvad teenused ja projektipõhine koostöö. Kõik see tähendab, et majandusüksused ostavad üha rohkem vajalikke teenuseid kas eraisikutelt või äriüksustelt, selle asemel, et palgata põhikohaga töötajaid. Selle trendiga kaasneb mitmesuguseid teenuseid pakkuvate majandusüksuste teke ja kasv.
Uudised
  • 11.03.20, 11:33
Kinnisvaraarendusega seotud riskid
Kinnisvara arenduse puhul võib kindel olla, et aeg-ajalt tuleb ette olukordi, millega pole plaanides arvestanud.
Uudised
  • 04.03.20, 11:51
Käibemaks eraisikult ostetud kinnistu müügil
Veidi üle aasta tagasi ostis käibemaksukohustuslane ettevõte eraisikult kinnistu (garaažiboks). Nüüd soovib selle maha müüa. Kas müügiarvele tuleb lisada 20% KM?
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele