Kriis tekitab ebakindlust ja hirmu, seepärast suureneb sellel ajal märkimisväärselt inimeste infovajadus. Põhiliselt tahetakse teada seda, mis otseselt või kaudselt puudutab ettevõtte ja meeskonna väljavaateid ning töötaja enda saatust.
Sel ajal kerkib palju küsimusi selle kohta, mis puudutab inimeste tulevikku. Põhiküsimus on enamasti seotud turvalisuse ja lähitulevikuga: mis minust või meist saab? Kas me oleme ohus?
Sel korral räägime kriisis juhtimisest ehk kuidas tänases määramatus keskkonnas vajalikke, õigeid ning kasulikke otsuseid teha. Samuti tuleb saates juttu sellest, kuidas juht enda ja oma töötajate tervist saab pingelisel ajal hoida ning milliseid vigu kriisis tegutsemisel vältida.
COVID-19 pandeemiaga kaasnev üleilmne eriolukord paneb ettevõtted ja nende juhid raskesse olukorda. Üheks olulisemaks teemaks on ettevõtete rahavoogude juhtimine ja otsused likviidsuse hoidmiseks, kirjutab Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht Mikk Mägi.
Paljud juhtimisraamatud alustavad sissejuhatust küsimusega, et mis siis ikkagi on juhi ülesanne või mille eest juhile palka makstakse? Need küsimused on kahtlemata õigustatud ja neile võib vastata väga erineval viisil. Minul on kümne aasta pikkuse koolitajakogemuse põhjal tekkinud selline vastus: iga juhi esmane ülesanne on luua tugevad suhted oma meeskonnaga. Kõik muu juhtub iseenesest!
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.