Luminori hinnangul saavad valitsuse otsusega valusalt pihta kõik pensionikogujad ning tehtud samm näitab, et eelmise majanduskriisi ajal tehtud vigadest ei ole õpitud. Kogumise katkestamine maailmamajanduse nõrkuse perioodil vähendab järgmisest majandustõusust saadavaid tulusid.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani sõnul tuleks tänaste otsuste puhul arvestada eelmise kriisi õppetunde, et mitte tehtud vigu korrata. „Kui võrdleme tänast olukorda eelmise sissemaksete peatamisega, on oluline rääkida kahest aspektist. Esiteks, eelmisel korral kaotasid suuresti pensionikogujad, kel jäi mitme majandustsükli soodsaimal perioodil finantsturul uute investeeringute näol osalemata. Sama juhtub ka sel korral ning taas on suurim kaotaja pensionikoguja,“ rääkis Pikkani. „Järgmine tõusev finantstsükkel ja sellest tingitud võimalus seisab meie ees, mitte meie seljataga. On väga ebaõiglane lõigata pensikogujad loomult tsükliliste finantsturgude järgnevast tõusufaasist ära ja jätta nad silmitsi vaid viimase langusega,“ lisas ta.
Teise aspektina toob Pikkani välja selle, et eelmise majandustsükli madalpunktis olid Eestil riigina oluliselt teised valikud kui täna. „Eurole ülemineku eel oli Eesti rahvusvahelisel finantsturul väike uustulnuk, kelle naljakas, valuutakomitee süsteemil põhinev Eesti kroon oli üldise rahvusvahelise arvamuse kohaselt määratud hukule. Täna on Eesti Euroopa finantsturul üks eeskujulikumaid õpilasi, kelle ülimadal võlatase hoiab avatuna palju erinevaid uksi,“ kommenteeris ta. „Seega ei ole maksed kogumispensioni süsteemi kindlasti üks vähestest võimalustest nimekirjas, mille vahel saab tänane valitsus valida. Mistõttu ei ole sellisel valikul ka ratsionaalseid põhjendusi,“ lisas Pikkani.
„Samuti on oluline märkida, et pensionimaksete peatamine ei aita kuidagi tööta jäänud inimesi. Ja väga raskesti mõistetav on, miks sellist tuleviku arvelt pakutavat abi peaks vajama need, kellel on töö alles. Kui valitsus oma otsuse praegu ellu viib, peaks ta samal ajal tegema inimestele koheselt võimalikuks ise rohkem pensionit koguda. Pärast majanduse taastumist peaks riik aga enda sissemakseid tasaarvelduseks mõneks ajaks suurendama. Aga ennekõike – valitsusele laiemalt avatud olevad majandusülesed laenuvõimalused ja maksumaksjate personaalsed kogutavad pensionisäästud on ülimalt erinevad võimalused ning neid ei tohiks kindlasti segi ajada. Isegi kui mõlema mõõtühikuks on euro,“ kommenteeris Pikkani.
Pensioniüksuse juht rõhutas, et valitsuse otsus paneb igal juhul suurema vastutuse inimestele endale. „Inimestel tasub pärast valitsuse otsust kaaluda ka ise rohkem oma pensionisse panustamist, näiteks läbi kolmanda penisonisamba, ning vähendada seeläbi valitsuse sammu negatiivset mõju oma pensionisäästudele. Pikaajalist pilti vaadates võib just praegu olla parim aeg investeerimiseks, sest turud on suure languse juba läbi teinud,“ lisas ta.
Allikas: Luminor
Seotud lood
Inimesed tajuvad kriise erinevalt ning need võivad tuua kaasa muret ja kannatusi, mida aitab leevendada arusaamine, et kriis ettevõttes on loomulik ja vajalik protsess, mis võimaldab firmal kasvada ja areneda.
Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.
Finantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia tellis kahelt sõltumatult õigusnõustajalt kavandatava pensionireformi põhiseadusele vastavuse analüüsi. Nii Ellex Raidla kui ka Soraineni poolt eraldiseisvalt läbi viidud analüüsid jõudsid sama tulemuseni – eelnõu võib lubamatult riivata põhiseadust.
Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.