Karm tõde pensionist: täna palmi, ülehomme kuuse all?
Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.
Ajakirjanik Violetta Lanman analüüsib pensioniteemat Foto: Andras Kralla/Äripäev
„Kohustusliku kogumispensioni üle peetud aruteludel on kõlanud argumendid nii muudatuste poolt kui ka vastu. Ajal, mil ühed rõõmustasid väljavaate üle käsutada kogutud raha oma äranägemise järgi, ütlesid skeptikud, et inimesed kulutavad selle raha lihtsalt ära ja neil ei ole vanaduses millestki elada.
Investor ja naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare jagas värske pensionireformi eelnõu valguses soovitusi, kuidas kohaneda investeerimiskeskkonnas seetõttu toimuvate muudatustega. Kristi soovitab investoritel mõelda reformi pikaajalisele mõjule, mida tema arvates täna alahinnatakse.
Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.