Kulu-maht-kasum-kontseptsiooni rakendused

Kohtuvaidlused on enamasti keerukad ja aeganõudvad ning kohtukulude kogusumma võib osutuda küllaltki suureks. Poolelioleva kohtuvaidluse korral peab ettevõtte juhtkond hindama kohtukuludega kaasneva tulevikukohustise tõenäosust ja sellest lähtuvalt otsustama, kas kajastada aastaaruandes kohtuvaidlusega seotud eraldist või mitte.

Teravneva konkurentsi tingimustes on majandusüksustel järjest enam vaja kiirelt hinnata majandustehingute otstarbekust, lähtudes nende mõjust kasumile. Sellises olukorras on mõistlik kasutada kulu-maht-kasum-analüüsiks nimetatavat planeerimis- ja analüüsimeetodit, mille sisu on kahetine. Ühelt poolt on see eelarvesüsteemi oluline osa, teisalt aga peamine juhtimisinstrument, mille põhjal langetatakse lühiajalisi juhtimisotsuseid.

25 aasta jooksul, mil Eesti on liikunud reguleeritud plaanimajanduselt liberaalsesse turumajandusse, on toimunud mitmed muutused: maailm on läinud tunduvalt „väiksemaks” ehk siis normaalsuseks on internetipõhised 24/7 toimivad ülemaailmsed ettevõtted ja ettevõtmised.

Kes on vähegi ettevõtte juhtimise või raamatupidamisega kokku puutunud, on ilmselt tuttav olukorraga, kus ettevõtte finantsnumbrid on paberil väga ilusad, kuid pangakonto on praktiliselt nullis. Maksmata arvete kuhi ootab pingsalt iga järgmise müügiarve laekumist. Kuid mida ei ole, on raha.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.