Investor ja naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare jagas värske pensionireformi eelnõu valguses soovitusi, kuidas kohaneda investeerimiskeskkonnas seetõttu toimuvate muudatustega. Kristi soovitab investoritel mõelda reformi pikaajalisele mõjule, mida tema arvates täna alahinnatakse.
Mis on mõttekohad investorile reformi valguses?
Lühiajalised valikud pensionisüsteemi siseselt - fondid peavad olema valmis vara müügiks, mis tähendab, et aktiivse juhtimisega fondid hakkavad (või on tegelikult juba hakanud) oma strateegiat muutma. Kõige kindlam on olla raha välja võtmise momendil laiapõhjalises indeksifondis, mille puhul suurema mahuga müük fondi väärtust oluliselt ei mõjuta - oluline, et otsus jääda fondi, ei tooks sulle kahju. (Erinevalt Eestisse ebalikviidselt investeeringuid teinud fondidest, millel võib tekkida kohustus varasid kiirmüüki panna või raha välja võtmist laenuga finantseerida.)
Oluline lühiajaline mõju sisetarbimisele - kui sa veel pole ettevõtja, siis nüüd on hea aeg sellele mõelda - teiste riikide kogemusel vabaneb raha välja võttes päris palju, millest suurem osa läheb sisetarbimise toetamisse. Kui sul on hea toode või teenus, mida pakkuda, siis anna minna - turul raha on.
Kohalike investeerimisvõimaluste vastu tõusev huvi - eelduslikult osa nendest, kes küsitlustes lubasid investeerima hakata, hakkavad seda ka päriselt tegema. See võib tähendada raha sissevoolu nii aktsiatesse, ühisrahastusse kui ka vähesel määral mõjutada kinnisvara hindu (välja võetud raha on võimalik kasutada kv sissemaksuks). Seda mahtu on raske ennustada, aga kuna meie turg on nii väike, siis ei ole suurteks kõikumisteks palju vaja.
Pikas perspektiivis oluliselt suurenev maksukoormus - kusagilt peab raha tulema, et esimese samba pensioneid tulevikus tõsta. Kui kohustusliku säästmise element eemaldatakse (hetkel läheb riigieelarve 11. miljardist pensioniteks 2 miljardit!), siis peab hakkama makse tõstma. Võetakse sealt, kust võtta on - ettevõtjad ja investorid. Peab olema realistlikult valmis varamaksuks, kinnisvaramaksuks, tarbimismaksude tõusmiseks jne. Ilmselt mõistlik selles valguses portfelli eesmärki oluliselt tõsta, et riskitaset langetada.
Selge signaal, et inimene vastutab ISE - kuigi hõistatakse, et rohkem vabadust on hea, siis kiputakse unustama, et rohkem vabadust toob ka rohkem vastutust. See tähendab, et vastutus sissetuleku ja kulutuste ees tulevikus on rohkem temal endal kui riigil. Tean, et paljud arvestavad oma portfelliplaanis sellega, et tulevikus laekub pension, mida siiani I+II prognoositi 40% arendusmääraga. Selge on see, et nii kaua kindlasti pension ilma oluliste muudatusteta ei ela ja muutusteks peab valmis olema.
Võimalik suurenev hoolduskoormus oma peres - kui raha on võimalik välja võtta, teevad seda tõenäoliselt väiksema finantsilise kindlustatusega pereliikmed. Eeldusel, et teie olete vastutustundlikud ja hoolduskohustust kannate, on sellel selge otsene rahaline mõju teie portfelli numbrile. Peate arvestama, et võib-olla ei pea te ainult ennast üleval pidama. Kahjuks on aktiveerinud ka väga palju investeerimisskeeme ja võib päris kindlalt eeldada, et mitmed inimesed, kes raha välja võtavad, et seda mujale investeerida - jäävad sellest ka väga kiiresti ilma, kuna finantsteadmised ei toeta häid valikuid.