Riigikogu muutis II pensionisamba vabatahtlikuks

Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.

Ligi 64% inimestest soovib raha koguda II pensionisambasse ka pärast selle vabatahtlikuks muutumist, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust. Vähem kui kolmandik ehk 32% kavatseb kogumise lõpetada. Ülejäänud vastajad ei ole II sambaga liitunud.

Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.

Kaks aastat tagasi tehti Eestis 300 tööandja hulgas küsitlus, millest selgus, et ligi kolmandik tööandjatest ei tea, mida tööandjapension tähendab. Paari aastaga on termini tundjate hulk suure tõenäosusega kasvanud, kuid võimalust kasutab ja pakub siiski vaid 3% kohalikest ettevõtetest, mis tähendab suuri kääre selle poolest, et üle poole Eesti töötajatest ise näevad tööandjapensionit olulise motivatsioonipaketi osana.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.