Ligi 64% inimestest soovib raha koguda II pensionisambasse ka pärast selle vabatahtlikuks muutumist, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust. Vähem kui kolmandik ehk 32% kavatseb kogumise lõpetada. Ülejäänud vastajad ei ole II sambaga liitunud.
Luminori Baltikumi pensioni üksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitasid tulemused, et edasi kogujaid on keskealiste seas mõnevõrra rohkem kui noorte seas. „See erinevus on mõistetav, sest noored tegelevad muude finantsküsimustega, mistõttu pension tundub teisejärguline. Samas on vananeva rahvastikuga riigis just pensioniks kogumine üha tähtsam osa isiklikust finantsplaanist. Reform tekitab ohu, et inimene libastub rahaasjade kavandamisel juba oma elukaare alguses,“ kommenteeris Pikkani.
Seotud lood
Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.
Seekordses saates tuleb juttu sellest, miks on teises pensionisambas poole võrra vähem raha kui seal võiks olla ja kas tehtud kahju saab tasa teha.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.