EML juhatuse liige Lasse Lehis selgitab, kuidas peaks seaduse järgi toimuma maksude tasumine, kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning kumbki neist ei ole FIE.
Tulumaksu kinnipidamist reguleerivad tulumaksuseaduse § 40 ja 41. TuMS § 40 lg 1 annab loetelu isikutest, kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ning § 41 sisaldab loetelu väljamakse liikidest. Tulumaksu kinnipidajate hulgas on ära nimetatud ka füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, kuid § 40 lg 3 täpsustab, et füüsilisest isikust tööandja (kes ei ole registreeritud FIE-na) on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt, see tähendab töölepingu alusel makstud tasudelt. Töövõtulepingu ja käsunduslepingu alusel makstavad tasud on nimetatud § 41 punktis 3, mis tähendab et nendelt tasudelt eraisikust klient tulumaksu kinni pidama ei pea. Tulu saaja peab saadud tasud ise deklareerima.
Seotud lood
OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) pani avalikule arutelule nn miinimummaksu ettepaneku, mille kohaselt hakkavad tulevikus kehtima üle maailma ühtlustatud reeglid ettevõtete tulumaksu osas. Kaubanduskoda ei toeta OECD ettepanekut, mistõttu tehti ka OECD-le vastava pöördumise.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teatanud, et plaanib tulevast aastast pakkuda eraisikutele enammakstud tulumaksu tagastamise korral uut võimalust.
Kuni 2017. aastani oli Eesti maailmas ainus üksnes ettevõtte jaotatud kasumit maksutav riik. Aga alates 1. jaanuarist võttis sarnase süsteemi kasutusele ka Gruusia ning aasta hiljem, 1. jaanuarist 2018 Läti. Gruusia ja Läti said analüüsida Eestis 2000. aastast kehtivat süsteemi.
Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõud kiiresti lugedes võib kõige olulisem muudatus jääda kahe silma vahele, kirjutab PricewaterhouseCoopers Eesti maksuvaldkonna juht Hannes Lentsius.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.