OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) pani avalikule arutelule nn miinimummaksu ettepaneku, mille kohaselt hakkavad tulevikus kehtima üle maailma ühtlustatud reeglid ettevõtete tulumaksu osas. Kaubanduskoda ei toeta OECD ettepanekut, mistõttu tehti ka OECD-le vastava pöördumise.
OECD ettepaneku järgi peaks üle maailma olema kehtestatud ühtne ettevõtte tulumaks ja sellel peab olema miinimumtase. Ehk tulumaksukohustuse konventsiooniga liitunud riikides peaksid ettevõtted, kas kontserni tasandil või kõigis üksustes maksma tulumaksu teatud minimaalsel määral. Kui üldised näitajad pole täidetud või tõendatud, saaksid emafirma asukohariigid ka tütarettevõtete kasumilt maksutulu sisse nõuda. Lisaks, kui ema maksab tütrele (või tütar emale) nt Eestisse millegi eest (intress, litsents, dividend vm) siis see tasu ei lähe Eestis allikariigi definitsiooni järgi efektiivse maksumäära alla ning maksud peetakse kinni allikariigis. Kohustus on planeeritud ettevõtetele mille käive on vähemalt 750 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti peab tegelema ohuga, et meie tulumaksusüsteemi võidakse ära kasutada rahvusvahelistes maksude vältimise skeemides. Vastasel juhul kaotavad hoopis ausad ettevõtted, sest kasvab surve, et Eesti loobuks sellest sootuks, kirjutab rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Inga Klauson.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teatanud, et plaanib tulevast aastast pakkuda eraisikutele enammakstud tulumaksu tagastamise korral uut võimalust.
1. jaanuaril 2020 jõustub maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus. Selle seaduse muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatus, millega Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku automaatses teabevahetuses maksuskeemide kohta (edaspidi direktiiv).
Kuni 2017. aastani oli Eesti maailmas ainus üksnes ettevõtte jaotatud kasumit maksutav riik. Aga alates 1. jaanuarist võttis sarnase süsteemi kasutusele ka Gruusia ning aasta hiljem, 1. jaanuarist 2018 Läti. Gruusia ja Läti said analüüsida Eestis 2000. aastast kehtivat süsteemi.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.