Saabumas on jõuluaeg ja aastalõpp. Aeg on vaadata tagasi möödunud aastale. Heita pilk tegevustele ning hinnata, mis on hästi läinud ja kuidas saaks veel paremini. On aeg tänada hea koostöö eest koostööpartnerid ning tunnustada ja tänada töötajaid.
Nii koostööpartnereid kui ka töötajaid tänades tuleb meeles pidada, et tehtud kuludega võib kaasneda maksukohustus. Maksustamine sõltub eelkõige peo eesmärgist ja kutsutud külalistest.
Näited meelelahutusürituste ja kingituste kohta oma töötajatele
Korraldades tänu- ja meelelahutusüritusi töötajatele ning tehes neile kingitusi (täiendav hüve lisaks palgale), maksustatakse kulud erisoodustusena. Töötajate toitlustamise kulud maksustatakse alati. Kulutustelt tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaks.
Näide 1. Tööandja korraldab töötajatele meelelahutusliku jõulupeo. Kuludeks on ruumide rent, inventar, toitlustamine. Esinema on kutsutud õhtujuht koos ansambliga. Õhtujuhile ja pillimeestele makstakse töötasu. Kuna õhtujuhile ja pillimeestele tehtud väljamaksed maksustatakse töötasuna, siis ei maksustata neid väljamakseid topelt erisoodustusena.
Näide 2. Tööandja kingib igale töötajale jõuluks kogupere lauamängu, mille hind on 50 eurot (koos käibemaksuga). Sellelt summalt tuleb tasuda 12,50 eurot tulumaksu ja 20,65 eurot sotsiaalmaksu.
Kui töötajad maksavad meelelahutusliku peo ja kingituse kulud osaliselt või täielikult ise, siis töötajate poolt hüvitatud kulud ei kuulu maksustamisele.
Külalistele tehtud meelelahutusüritused ja kingitused
Kui üritusele on kutsutud nii töötajad kui ka külalised, siis tuleb maksustamisel arvestada ürituse eesmärgiga – kelle huvides ja kelle jaoks üritus eeskätt mõeldud on.
Töötajatega seotud kulutused maksustatakse erisoodustusena. Klientide, koostööpartnerite, tarnijate vastuvõtmisega seotud kulutused toitlustamisele, majutamisele, transpordile või meelelahutusele maksustatakse vastuvõtukuludena.
Vastuvõtukuludena ei maksustata kõiki kulutusi, näiteks töötasusid esinejatele, õhtujuhtidele vms. Viimasel juhul on tegemist töötasuga või kui esineja on füüsilisest isikust ettevõtja ja esinemine on tema ettevõtlus, siis on tegemist ettevõtlustuluga.
Koostööpartneritele ja tarnijatele kingituste tegemisel tuleb vaadata, kas tegemist on maksustatava kingitusega, reklaamkingiga või hüvega, millel puudub tarbimisväärtus.
Kingitusel puudub määratlus, millises vormis see peab olema. Seetõttu võib kingitus olla mitterahaline või rahaline ja seisneda ka tasuta töö tegemises või teenuse osutamises.
Näide 1. Äriühing kingib oma pikaajalisele koostööpartnerile, kes kuulub tulumaksusoodustuse nimekirja, kingituse, mille turuväärtus on 750 eurot. Maksukohustuse tekkimine sõltub valitavast maksuvabastuse piirmäärast (3% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast või
10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist)
Näide 2. Äriühing kingib äriühingust koostööpartnerile kingituse, mille turuväärtus on 800 eurot. Kingitus äriühingust koostööpartnerile on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav.
Näide 3. Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind ilma käibemaksuta on 9,46 eurot ja reklaamikulu 0,80 eurot. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile on kokku 10,26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli ilma käibemaksuta alla 10 euro ja 0,80 eurot oli reklaamikulu ning neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo trükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.
Kingituseks ei loeta ja ka ei maksustata kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (nt õhupall, vimpel, plakat, voldikud, tootenäidised jms), st asju, millel puudub tarbimisväärtus.
Seotud lood
Me oleme harjunud kinkima ja saama jõuludeks ning sünnipäevadeks asju. Kahjuks juhtub sageli nii, et rõõm kingituse üle on kõige suurem hetkel, kui selle pakendist välja võtate, kuid ajas hakkab selle emotsionaalne väärtus järjest kahanema. Ning vahel rändavad vähekasutatud või ka lausa kasutamata asjad peagi prügikonteinerisse, tekitades nii juurde jäätmeid ja raisates asjatult ressursse.
Jõulud on pühalik ja soovitavalt ka rahulik aeg. Inimesed proovivad hästi käituda ja üksteisele head teha. Või siis vähemalt vältida kurja tegemist. Kui jälgida erinevaid heategevussaateid, siis kingitused ja annetused on Eesti rahva südames eriti jõulude ajal.
Küsimust, kas jõulupidu üldse korraldada, enamasti ei teki, sest jõulud on kalendris suisa punaseks värvitud. Ühest küljest see nagu kohustab, teisalt ei peaks midagi tegema lihtsalt tegemise pärast. Parem makske jõulupeoks planeeritud eelarve inimestele preemiateks.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.