Me oleme harjunud kinkima ja saama jõuludeks ning sünnipäevadeks asju. Kahjuks juhtub sageli nii, et rõõm kingituse üle on kõige suurem hetkel, kui selle pakendist välja võtate, kuid ajas hakkab selle emotsionaalne väärtus järjest kahanema. Ning vahel rändavad vähekasutatud või ka lausa kasutamata asjad peagi prügikonteinerisse, tekitades nii juurde jäätmeid ja raisates asjatult ressursse.
Kuidas sel aastal käituda nii, et Sinu kingitus oleks keskkonnasõbralik? Keskkonnaagentuuri töötajad panid jõuludele mõeldes kokku mõned soovitused.
1. KINGI HEADUST
Jäta sel aastal ilutulestikuraketid ostmata ja tee selle asemel annetus neile, kes seda väga vajavad. On palju abiorganisatsioone ja MTÜ-sid, kes võtavad lisaks rahaülekandele rõõmuga vastu ka esemeid, mida Sinul enam vaja ei lähe. Tee võileibu kodutute ja vähekindlustatud inimeste jõulupuule, vii kasutatud (aga puhtaid!) patju ja tekke loomade varjupaigale või tee ülekanne vähiravifondile.
Kui oled juba pikalt mõelnud lemmiklooma peale, kingi enda juures armastav kodu koerale või kassile, kes on juba pikalt varjupaigas oodanud. Või võta sõbrad kaasa ning minge hoopis loomadele külla – jalutage koertega või silitage kasse – hea emotsioon on mõlemapoolne. NB! Lemmiklooma võtmine on suur vastutus ja kindlasti ei sobi elus asi üllatuskingiks!
2. KINGI EMOTSIOONE
Mõtle, mis Sinu lähedastele rõõmu teeks – võib-olla teatrietendus või hoopis talvine saanisõit? Korralda sõpradele, sugulastele, keda ammu näinud pole, tore kokkusaamine. Vii üksikule naabrimemmele väike jõulupuu ja isevalmistatud piparkooke. Kui tead, et keegi on jõuluõhtul üksi, paku talle seltskonda. Asjad on ajutised, emotsioonid püsivad kaua!
3. KINGI VÕIMALUSI
Prantsuse keele kursused, salsatantsu koolitus, spordiklubi kuukaart, kokakursus – uuri, mis saajale rõõmu pakuks. Toeta lähedase koduotsinguid, haridusteed või mõne muu unistuse täitumist.
4. KINGI AEGA
Veeda kvaliteetaega koos lähedastega. See võib olla retk talvisesse loodusesse või ühiselt valmistatud õhtusöök – peamine on koosolemine.
5. KINGI TARVILIKKU
Vahel võib suur rõõm olla ka igapäevastest asjadest – näiteks panusta sõbra uue köögimööbli fondi, osta vanaemale talvepuud või uued prillid, telli sõbrale mõne ajakirja või ajalehe (digi)väljaanne.
6. KINGI INVESTEERING
Kingi sõbrale aktsiapakk, et innustada teda tarbimise asemel investeerima.
7. KINGI LOOMINGUT
Joonista kingisaajast portree, kirjuta luuletus, komponeeri muusikapala.
8. KINGI ROHELUST
Vii kingituseks oma potilille kasvust sirgunud uus lill, isekasvatatud maitsetaimed, huvitavad sibulad või seemned. Või palu ise lillevõsu kingiks kaasa ja kasvata lopsakaks. Kui toalilli liigselt, paku neid näiteks raviasutustele või eakate kodudele, et rõõmustada neid, kes peavad oma päevi tubastes oludes veetma.
9. KINGI LUBADUSI JA KOKKULEPPEID
Vastavalt oma pädevusele, võimalustele, oskustele. Näiteks: teen Su firmale järgmise majandusaasta aruande, aitan Su ettevõttele luua kodulehe, tulen järgmisel aastal vähemalt viiel õhtul Su lapsi hoidma, kallis sõbranna, et saaksid oma abikaasaga kahekesi aega veeta, annan pool oma kasvuhoonest järgmisel hooajal Sinu kasutada.
10. KINGI MIDAGI ISETEHTUT
Kingi midagi praktilist, personaalset ja isetehtut, olgu selleks siis äsja valminud hõrgutis, mööbliese, helkur või ehe. Alusta ettevalmistustega varakult – oma aias kasvanud basiilikust ja küüslaugust pesto või suvine mustikamoos on võrratu. Kui ise käsitöös osav ei ole, osta vajalikud esemed mitte poest vaid näiteks jõululaatadelt, kus müügil erivajadustega inimeste valmistatud tooted.
11. KINGI KORDUVKASUTATAVUST
Autoomanikele ja kohvisõbrale vii korralik kohvitops või -termos, et vähendada ühekordsete topside tarbimist. Kingi matkale joogitassid, taldrikud jm (komplekt). Kindlasti käivad inimesed vähemalt korra piknikul või matkal ja jätavad siis papptaldrikud ostmata. Osta korduvkasutatav ja vastupidav veepudel, et vältida ühekordsete plastpudelite kasutamist.
12. KORRALDA SÕPRADE, PERE JA TUTTAVATEGA ENDA JÕULULAAT
Kõigil meil on kodus esemeid, mida me enam ei vaja, kuid mõni teine tunneks neist kindlasti puudust. Muuda jõuluõhtu teistsuguseks ning uute kinkide tegemise asemel korralda jõululaat. Kõik võtavad kodust kaasa midagi, mida nad enam ei vaja ning kõik laadalised saavad omavahel esemeid vahetada. Kui mõni ese ei leia uut omanikku, siis need viiakse ühiselt sobivasse taaskasutuskeskusesse.
Või kas poleks tore korraldada selline laat oma koos kolleegidega? Keskkonnaagentuur võtab plaani!
13. TAASKASUTA
Haruta üles vana väljaveninud kampsun või sall, mis on kappi seisma jäänud ja kasuta materjali uute sokkide, kinnaste vms valmistamiseks. Vanadest T-särkidest saab valmistada nukuriideid lastele või lapiteki, mille alla külmal talveõhtul tassitäie kuuma teega pugeda.
Kingi esemeid, mida on juba kasutatud, kuid endiselt väärtuslikud. Näiteks loetud raamatud, mis võib-olla sisaldavad märkmeid, aga on seda huvitavamad ja isiklikumad. Veel näiteid: ehted, mänguasjad, lauamängud, serviis… Kõige suurem väärtus on asjadel, mis põlvest-põlve edasi antud.
14. JÄLGI MÄRGISEID JA OTSI KVALITEETI
Otsi vastutustundliku kaubanduse, nt ökomärgisega tähistatud tooteid, võimalusel eelista kodumaist toodet, mille loomiseks ja transpordiks ei ole kulutatud liigselt ressursse. Eelista pika elueaga tooteid – eelista kvaliteeti kvantiteedile.
15. VÄLDI LIIGSEID PAKENDEID
Ära pakenda üle, taaskasuta pakendamismaterjali või vali pakendiks omakorda tarvilik ese, nt riidest poekott.
Kinkida on alati tore! Jõulude peamine mõte on aga luua kauneid mälestusi ja veeta aega koos perega. Kulutatud rahasumma suurus pole sugugi oluline – jaga sel aastal hoopis ohtralt aega ja armastust.
Seotud lood
Jõulud on pühalik ja soovitavalt ka rahulik aeg. Inimesed proovivad hästi käituda ja üksteisele head teha. Või siis vähemalt vältida kurja tegemist. Kui jälgida erinevaid heategevussaateid, siis kingitused ja annetused on Eesti rahva südames eriti jõulude ajal.
Saabumas on jõuluaeg, aastalõpp. On aeg vaadata tagasi möödunud aastale. Heita pilk tegevustele ning hinnata, mis on hästi läinud ja kuidas saaks veel paremini. On aeg tänada hea koostöö eest koostööpartnerid ning tunnustada ja tänada töötajaid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.