Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov kirjutab, kuidas vältida enammakset ja mida selle tekkimise korral peale hakata.
Enammakse tekib siis, kui oled saanud hüvitist, milleks sul õigust ei ole. Samuti siis, kui oled saanud toetust rohkem kui lubatud. Kõige tihemini tuleb enammakseid ette erinevate peretoetuste ja -hüvitiste saajatel. Kokku saatis sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta esimese kaheksa kuu jooksul enammakse tagasinõude ligi 1400 inimesele, terve 2018. aasta jooksul ligi 1800 inimesele. Kõigil neil tuleb liigselt saadud raha riigile tagasi maksta. Kuidas aga sellised olukorrad üldse tekivad ning mida teha, et neisse mitte sattuda?
Seotud lood
Sotsiaalministeerium viis koostöös poliitikauuringutekeskusega Praxis läbi töötuskindlustuse põhimõtete analüüsi vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Raamatupidaja.ee võtab kokku analüüsi tulemused ning uuringu läbiviijate ettepanekud olukorra parandamiseks.
Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818.
Vanemahüvitise (vanemapalk/nn "emapalk") suuruse arvestamisel lahutatakse edaspidi esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud ja hüvitise suuruse arevstatakse sellele 9 kuule eelneva 12 kuu tulude alusel. Muudatus mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.