Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas hüvitatakse tööandjatele osalise või puuduva töövõimega töötaja (sh töövõimetuspensionäri) ja alaealise töötaja puhkusetasu.
- Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Piret Meemann
Siiani hüvitas sotsiaalkindlustusamet tööandjale igas kalendriaastas töölepinguseaduse järgi ette nähtud 35 kalendripäevasest põhipuhkusest seitsme kalendripäeva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal töötaja tööle asus või millal tuvastati tal osaline või puuduv töövõime.
Alates 1. oktoobrist 2019 rakendub muudatus, et tööle asumise ja töösuhte lõpetamise kalendriaastal hüvitatakse puhkusetasu ainult võrdeliselt töötatud ajaga. Seega, kui töötaja ei ole töötanud terve kalendriaasta jooksul, peab tööandja lähtuma puhkuse jäägi arvutamisel proportsionaalselt töötatud ajast. Ka sotsiaalkindlustusamet arvestab hüvitatavate päevade arvu proportsionaalselt.
NB! Muudatus mõjutab alates 1. oktoobrist 2019 kasutatud puhkepäevi. Kui töötaja kasutas puhkepäevi enne 1. oktoobrit, kehtib vana kord.
Näide: Osalise- või puuduva töövõimega ja alaealine töötaja, kelle põhipuhkus kalendriaastas on 35 kalendripäeva, asub tööle poole aasta pealt teenib 6 kuuga välja 17,6 kalendripäeva puhkust.
Arvutuskäik: 184 (töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 35 (osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja põhipuhkus) = 17,6
Sotsiaalkindlustusamet hüvitab omakorda 20% väljateenitud puhkusepäevadest, kuna aastas lisaks saadavad 7 kalendripäeva moodustavad 35-päevasest põhipuhkusest 20%).
Arvutuskäik: 17,6 kalendripäevast 20% =17,6 * 20/100 = 3,5 kalendripäeva.
Puhkusereservi arvestuses võib ümardada puhkusepäevade jäägi täisarvuni. Seega on töötaja puhkusejääk 18 kalendripäeva. Ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitab sellest 4 puhkusepäeva tasu.
Alates 01.07.2019 hüvitame tööandjale kõigi 7 puhkepäeva tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja töötajale väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse tasu hüvitama ning riik omakorda hüvitab selle tööandjale.
Kui töösuhe lõpetatakse enne kalendriaasta lõppu, tuleb ka siinjuures lähtuda põhimõttest, et hüvitatakse ainult töösuhte lõppemise hetkeks väljateenitud puhkepäevade tasu.
Näide: Osalise- või puuduva töövõimega ja alaealine töötaja on puhkuse kasutamise hetkeks välja teeninud 12 kalendripäeva puhkust. Tööandja võimaldab töötajal puhata korraga ära kõik 35 kalendripäeva ning taotleb ka sotsiaalkindlustusametilt 7 kalendripäeva puhkusetasu hüvitamist.
Enne kalendriaasta lõppu soovib töötaja aga töösuhte lõpetada ning tema töötamise aja jooksul välja teenitud puhkusepäevade arv on 24 kalendripäeva. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab 20% neist seega 5 kalendripäeva.
Kuna tööandja on juba taotlenud 7 kalendripäeva hüvitamist, peab ta esitama sotsiaalkindlustusametile parandustaotluse ja kandma tagasi enammakstud puhkusetasu 2 päeva eest.
Lisaks osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamist. Rohkem infot leiab
sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Seotud lood
Perehüvitiste seaduse muudatus jõustub 1. juulil 2020, pikendades isadele võimaldatava puhkuse aega ja muutes puhkuse hüvitamise tingimusi.
Sotsiaalministeerium plaanib riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise korrast jätta välja isapuhkuse hüvitamisega seotud reeglid. Muudatus on tingitud sellest, et alates 1. juulist 2020 ei käi isapuhkuse tasu hüvitamine enam tööandja kaudu, vaid sotsiaalkindlustusamet maksab otse isale.
Puhkuse arvutamine võib nii mõnigi kord parajat peavalu valmistada. Kui ise kõigile küsimustele vastust ei tea, tasub küsida abi spetsialistilt. Tõstame esile mõned küsimused ja vastused teabevara nõuandekeskusest, kus puhkuste teemal vastab küsimustele tööõiguse teabevara koostööpartner Kristi Sild advokaadibüroost LEXTAL.
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
5
“Vaevalt keegi turul tänases seisus kingitusi teeb.”
Hetkel kuum
Loe tasuta ja anna oma hääl!
Arestitud pool miljonit, viide maksupettusele
“Vaevalt keegi turul tänases seisus kingitusi teeb.”
Tagasi Raamatupidaja esilehele