Jaanuarist saavad arvutikasutajad digiallkirju anda üksnes ID-kaardi uue tarkvaraga DigiDoc4, mis avaldati esmakordselt möödunud aasta juulis. ID-kaardi tarkvara peavad uuendama kõik need, kes pole arvuti pakutud uuendust seni vastu võtnud.
Vana DigiDoc tarkvaraga ei saa enam dokumente allkirjastada, samuti ei toeta vana DigiDoc uut ID-kaarti, mida Politsei- ja Piirivalveamet väljastab alates 3. detsembrist. Uuendus ei puuduta e-teenustesse sisselogimist ega seal allkirja andmist. Uuendada on vaja tarkvara, millega allkirjastada dokumente.
Senise DigiDoc3 asendamiseks DigiDoc4-ga tuleb nõustuda arvuti pakutava uuendusega või laadida uus tarkvara alla
SIIT ning jälgida juhiseid.
DigiDoc4 Klient on uuenenud ID-kaardi rakendus, milles saab teha kõiki ID-kaardiga seotud toiminguid: anda digiallkirja, krüpteerida dokumente ning vahetada PIN-koode. Uues tarkvaras on senise BDOCi asemel uus vaikimisi dokumendiformaat – rahvusvaheliselt tunnustatud ja kasutatud formaat ASICE.
Lisaks on uus tarkvara saadaval ka nutiseadmes ehk mobiilirakendusena, mille saab alla laadida App Store'ist (iOS) või Play Marketist (Android) märkides otsingusõnaks „RIA Digidoc”. Nii nagu tavaarvutis, saab ka nutiseadmes äppi kasutades dokumente avada, allkirjastada ning krüpteerida.
Selleks, et nutiseadmes ID-kaardiga toiminguid teha, tuleb kasutada spetsiaalseid kaardilugejaid. Mobiil-ID kasutamise puhul eraldi seadmeid vaja ei ole.
DigiDoc klienttarkvara on kasutusel ligikaudu 600 000 arvutis, igal kuul antakse tarkvara abil üle poole miljoni digiallkirja.
ID-kaardi tarkvara ja kasutamise kohta leiab täiendavat infot
SIIT. ID-kaardi abiliini number on 666 8888 ja kõnedele vastatakse tööpäeviti kell 8–19.
Toetatud operatsioonisüsteemid:
Windows 7 SP1 32bit ja 64bit
Windows 8.1 32bit ja 64bit
Windows 10 32bit ja 64bit
Mac OS X 10.11, 10.13, 10.14
Ubuntu 16.04 (LTS) 32bit ja 64bit, 18.04 (LTS) 64bit, Ubuntu 18.10
Windows Server 2008 R2
Windows Server 2012
Windows Server 2016
Android: Versioon 5.0 ja uuemad
iOS: Versioon 11.0 ja uuemad
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.