Alates 01.07.2020 muutub isapuhkusele jäämise ja selle eest tasumise kord. Hüvitise saamise täiendavaks tingimuseks on isapuhkuse perioodi märkimise kohustus töötamise registris. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on see kohustus tööandjal.
- Tired Father With Baby Son Asleep On Sofa As Mother Works Foto: scanpix
Keda mõjutab?
Muudatus puudutab kõiki tööandjaid.
Mis on olulisemad muudatused?
- Olulisem muudatus on see, et isal on võimalik saada täiendavat vanemahüvitist, mida maksab isikule otse Sotsiaalkindlustusamet, mitte tööandja nagu täna. Sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma kõiki väikelapsega seotud riigi poolt makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Kahele vanemale on kokku ette nähtud 605 kalendripäeva vanemahüvitist.
- Hüvitise saamise täiendavaks tingimuseks on isapuhkuse perioodi märkimise kohustus töötamise registris.
- Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
- Võrreldes kehtiva regulatsiooniga laieneb ka isa täiendava vanemahüvitise saajate ring. Sellist vanemahüvitist võib saada nii lapse bioloogiline isa, lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem, ema abikaasa, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Arvestus on aga lapse põhine. See tähendab, et kui lapse bioloogiline isa on 30 kalendripäevast 15 päeva ära kasutanud, siis sama lapse eest on õigus veel 15 päevale näiteks lapsendajal. Seega tuleb puhkust vaadata sihtrühma üleselt lapse keskselt.
Isapuhkuse kannete tegemine töötamise registrisse on tööandjale täiendav kulu. Seetõttu kutsume kaasa mõtlema, kas sellisele protsessile on ka alternatiive nt töötaja teeb kande ise töötamise registrisse ja tööandja ainult kinnitab või teeb töötaja ise taotluse sotsiaalkindlustusametile, kes saadab andmed töötamise registrisse ja tööandja kinnitab kande.
Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud välja 3 alternatiivi isapuhkuse administreerimiseks:
Variant A: Lapsevanem soovib jääda puhkusele ja teavitab sellest oma kõiki tööandjaid. Tööandja teeb isa (või mõne muu hüvitise saaja) taotluse alusel ise kande töötamise registris (TÖRis). Sotsiaalkindlustusamet (SKA) saab TÖRist vastava info ja teostab toetuse tingimuste kontrolli. Probleemide korral teavitatakse taotlejat. Positiivse tulemuse korral kinnitav taotluse ja teeb väljamakse.
Variant B: Lapsevanem soovib jääda puhkusele ja teavitab sellest iseteeninduse kaudu SKAd. SKA teostab toetuse tingimuste kontrolli ja saadab andmed TÖRi. TÖR teavitab tööandjat, kes vaatab andmed üle ja kinnitab/tühistab puhkuse liigi. Positiivse tulemuse korral teeb SKA väljamakse.
Variant C: Lapsevanem soovib jääda puhkusele ja teavitab sellest TÖRi. TöR saadab info tööandjale, tööandja paneb TÖRi kinnituse. Peale seda saadab TÖR info SKA-le. SKA hakkab menetlema ainult positiivseid taotlusi, mitte neid, millest tööandja on keeldunud.
Ettevõtjate arvamused ja kommentaarid erinevate lahenduste osas on oodatud hiljemalt 22.juuliks e-posti aadressile
merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Sotsiaalkindlustusametile.
SKA selgitustega erinevate lahenduste osas saate tuvuda
SIIN.
Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
Seotud lood
Puhkuste ajakava peaks olema kinnitatud märtsi lõpuks – kui seda ei tehta, on töötajal õigus esitada 14 päeva enne puhkusele minekut puhkuseavaldus ja tööandja peab selle rahuldama, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Vanemahüvitise (vanemapalk/nn "emapalk") suuruse arvestamisel lahutatakse edaspidi esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud ja hüvitise suuruse arevstatakse sellele 9 kuule eelneva 12 kuu tulude alusel. Muudatus mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.
Puhkusegraafikute koostamise ajal on asjakohane meelde tuletada töölepingu seadusega lapsevanematele tagatud õigused puhkuse võtmisel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.