Puhkusegraafikute koostamise ajal on asjakohane meelde tuletada töölepingu seadusega lapsevanematele tagatud õigused puhkuse võtmisel.
- Erisused lapsevanematele puhkuste võtmisel Foto: scanpix
Seadus näeb ette mõned erisused lapsevanematele puhkuste võtmisel. Isapuhkusele võib jääda isa, kelle perre on sündimas või sündinud laps. Isa saab 10 tööpäeva puhkust, mida ta võib kasutada kahe kuu jooksul enne ema eeldatavat sünnituse tähtpäeva või kuni lapse kahekuuseks saamiseni. Isapuhkuse eest makstakse keskmist tööpäevatasu.
Ema või isa, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last võib igal kalendriaastal saada kolm tööpäeva lapsepuhkust. Vähemalt kolme alla 14-aastase lapse või vähemalt ühe alla kolmeaastase lapse ema või isa saab kuni kuus tööpäeva lapsepuhkust. Lapsepuhkuse eest tasutakse töötasu alammäära alusel.
Puudega lapse vanemal on õigus täiendavale ühele lapsepuhkusepäevale kuus, mis hüvitatakse töötaja keskmise tööpäevatasu alusel. Lapsepuhkust saab kasutada üks vanematest. Lisaks on emal ja isal kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse puhul õigus saada kümme tööpäeva tasustamata puhkust. Lapsepuhkuse (sh tasustamata ja puudega lapse eest antava puhkuse) kasutamiseks tuleb teha tööandjale avaldus vähemalt 14 kalendripäeva enne.
Igal aastal tuleb esimese kvartali lõpuks kinnitada puhkusegraafik. Põhipuhkust neile sobival ajal on õigus saada:
- naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
- vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
- koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).
Tööandja peab nende soovidega arvestama. See tähendab mh ka seda, et kui ettevõttes on kollektiivpuhkus, mis on talvel, võib väikese lapse vanem ikkagi puhata suvel, kui lasteaed on kinni. Oluline on, et oma puhkusesoov oleks tööandjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.
Allikas: Tööinspektsioon
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.