Möödunud on aasta palju kõneainet tekitanud isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest. Ettevõtete ja asutuste jaoks tekitas uus andmekaitse kord palju küsimusi ja lisatööd ning Andmekaitse Inspektsioonile esitati üksjagu rikkumisteateid. Ettevõtjate peamistest murekohtadest kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Allan Kubu.
- Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Allan Kubu
Artikkel tugineb Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) 2018. aasta aastaraamatule1. Aastaraamatus antakse ülevaade olulisematest seaduste täitmise ja rakendamisega seotud asjaoludest ning menetluspraktikast. Sissejuhatuses nendib AKI peadirektori ülesandeid täitev Raavo Palu, et 2018. aasta on olnud mitmes mõttes muutuste aasta – seda nii AKI-le, isikuandmete töötlejatele kui ka andmesubjektidele. Andmetöötlejad on pidanud tegema investeeringuid oma protsessidesse, kaardistama oma isikuandmete töötlemise ning mõned töötlejad on pidanud ka esimest korda struktureeritult mõtlema isikuandmete töötlemise turvalisusele ja andmete kaitsevajadusele. Ilmselt ei saa keegi väita, et need muudatused oleksid ebavajalikud.
Seotud lood
Kõrgel Austria mägedes asub keskaegne Hochosterwitzi kindlus. Imposantne mäetipus trooniv hiiglaslik loss on tuntud ka ühe huvitava fakti poolest: see on üks väheseid kindluseid kogu maailmas, mida pole kunagi suudetud vallutada.
Valdavale osale meist seostub GDPR veebilehtede ja e-kirjadega, võimalik, et Internetiga üleüldiselt. Kuid tegelikult võib see Teid palju tugevamalt mõjutada väljaspool virtuaalmaailma, sellises tagasihoidlikus olukorras nagu seda on töölepingute koostamine ja sõlmimine, kirjutab advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN advokaat Mari Anne Valberg.
Kui ma küsin asutuselt teabenõude korras teavet, aga saan vastuseks, et dokumendile puudub ligipääs sellele seatud juurdepääsupiirangu tõttu, siis kas ma ei saagi teavet?
Juhul, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust kokkuleppeta, muutub ta alates 30. märtsist kell 01.00 (Eesti aja järgi) mittepiisava andmekaitsetasemega riigiks. Isikuandmete eksportija jaoks tähendab see täiendavate kaitsemeetmete kasutusele võtmist, et kaitsta Ühendkuningriiki edastatud isikuandmeid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.