10 põhjust, miks su keha puhkust vajab

Eestlased on tuntud oma suure tööarmastuse poolest. CNNi andmetel oleme maailmas töökuselt lausa neljandal kohal ning meist enam rabavad vaid Mehhiko, Tšiili ja Korea inimesed. Meie 40. tunnine töönädal kuulub Euroopa pikimate hulka, kusjuures keskmiselt teevad eurooplased nädalas 2 tundi vähem tööd kui Eestis. Prantslased kulutavad tööle vaid 35 tundi nädalas. Pooled Eesti mehed ja kolmandik naisi ei pääse ka ületundidest.

Mõni aasta tagasi uuris statistikaamet eestimaalaste ajakasutust ja selgus, et lausa kolmveerand uuringusse kaasatud inimestest polnud viimase aasta jooksul üldse puhanud. Tõsi, nende hulgas oli palju ettevõtjaid, talupidajaid ja tähtajalise lepinguga töötajaid, kellel klassikalisel kombel puhkuse võtmine ongi komplitseeritud. Tähtajatu lepinguga töötajatest oli aasta otsa ilma puhkuseta rabanud koguni 14 protsenti. Suurem osa neist noorem rahvas – tervelt iga kolmas kuni 24aastane töötaja polnud pidanud vajalikuks puhkust võtta. Ootuspäraselt puhkasid enam avaliku sektori ja vähem eraettevõtete töötajad.

See on organismi kaitsereaktsioon olukorras, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Keha annab märku, et nüüd on vaja aeg maha võtta ja puhata.

Kõik teavad, et halvasti magatud ööle järgneb enamasti ka väga raske päev – ei jaksa toimetada, energiat on vähe, mälu ja keskendumisvõime viletsad. Ometi kiputakse väga sageli just uneaja arvelt endale justkui lisaaega näpistama. Seda ei tohiks teha. Kaheksa tundi und peaks kindlasti olema planeeritud igasse ööpäeva.

Koormustaluvuse vähenemine, kerge väsimine, unehäired, ärevus, vererõhu või pulsisageduse muutumine, peavalud ja apaatsus viitavad ületreeningule ehk sellele, et oled keha jätnud ilma puhkusest ja pole talle andnud aega jõuvarusid taastada. Nii nagu me vajame puhkust oma igapäevatööst, on vaja anda kehale puhkust ka treeningutest, isegi siis, kui teed trenni vaid harrastaja tasemel. Head treeningutulemused tulevad ainult siis, kui lasta kehal ka taastuda. Kui oled regulaarne treenija, siis muuda iga kolmas nädal kergemaks ning võta iga kolme kuu tagant üks nädal lausa laisklemiseks. Ja ära tunne selle pärast süümekaid.

Inimene, kes elab ainult tööle ega anna endale üldse armu, väsib psühholoogiliselt. Tekivad keskendumisraskused, ärrituvus, unehäired. Pidev stressiolukord murendab immuunsüsteemi, sellepärast hakkavad väsinud inimesele kergemini külge ka viirushaigused. Samuti võivad tekkida vererõhuprobleemid või südamerütmihäired. Kes teeb füüsilist tööd, sellel väljendub üleväsimus valutavates liigestes ja lihastes.

Framingham Heart Study teadlased on aastakümnetepikkuses uuringus kindlaks teinud, et naised, kes võtavad vähemalt kaks korda aastas puhkust, haigestuvad kaheksa korda väiksema tõenäosusega südame-veresoonkonnahaigustesse. Mehed, kes jätavad puhkamata, surevad 32 protsenti tõenäolisemalt südameinfarkti kui need mehed, kes töölt puhkust võtavad.

Tavaline tööinimene veedab enamiku päevast tööl istudes, koju sõidab mugavalt autos ja kodus lösutab diivanil midagi mõnusat nosides. Toidukorrad on tihti ebaregulaarsed ja stressi peletatakse söömisega. Selline elustiil viib ainevahetuse tasakaalust välja ning kaalukasvule on tee valla. Abi oleks puhkusest ja stressi vähendamisest, kuid niisuguse väheliikuva elustiiliga inimese puhkus peaks kindlasti olema aktiivne. Ehk rohkem liikumist ja vähem diivanil istumist!

Hollandis uuriti inimeste õnnetunnet seoses puhkusega ja tuli välja, et juba puhkuseasjade korraldamine, puhkusele mõtlemine ja selle ootamine muutis inimesed õnnelikumaks. Selgus ka, et puhkusest saadaval õnnetundel ja puhkuse pikkusel ei olegi seost.

Konsultatsioonifirmas Ernst & Young tehtud uuringust selgus, et väljapuhanud töötajad saavutasid paremaid tulemusi, olid oma tööga rohkem rahul ja püsisid kauem samas ettevõttes. Puhkus aitab leida asjadele uusi vaatenurki, koguda inspiratsiooni ning näha kõike veidi värskema pilguga.

Väga tihti on just peresuhted need, mis kannatavad mõne pereliikme ületöötamise või tööstressi tõttu. Lapsed vaevalt kohtuvad oma vastutavalt ametikohal töötava isaga, kes lahkub kodust varahommikul ning jõuab tagasi alles siis, kui lapsed on juba magama läinud. Või on ema tööst nii väsinud, et ei jaksa lastega suhelda. Rääkimata paarisuhte murenemisest, kui elu sisuks on vaid töö.

Ühes USAs Wisconsinis tehtud uuringus selgus, et seos puhkuse ja kurvameelsuse vahel on vägagi olemas. Nimelt tuli välja, et naised, kes lubasid endale puhkust vaid ühe korra kahe aasta jooksul, kannatasid palju enam depressiooni all kui need naised, kes puhkasid vähemalt kaks korda aastas.

NB! Pikk puhkus on parem kui nädalased “sutsakad”.

Paljudel ametikohtadel ei võimaldata inimestel töölt ära olla nelja nädalat järjest, kuid arstide soovitus on puhata korraga pikem periood. Nimelt kulub kehal nädal-paar, et tööolukorrast välja tulla ja puhkusega kohaneda. Teadagi, puhkuse alguses on ju kuidagi imelik tunne – ei oska nagu rahulikult olla ja mitte midagi teha, alles puhkuse lõpu poole saabub see õige puhkamise mõnu.

Allikas: Võtamindkaasa.ee, Liigume.ee