Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov rääkis 14. märtsil Raamatupidaja.ee ja KPMG Baltics ühisel aastakonverentsil missugused on julgeoleku väljakutsed digiajastul ning missugused on suurimad ohud?
Sven Sakkov nimetas oma ettekannet täna tujurikkuja ettekandeks. Ajal kui kõik teised räägivad robootika kõrgajastust ning arengust, peab tema tegelema ka riskidega, mis sellega kaasnevad.
10. aastat tagasi küberturvalisus = arvutite turvalisus. Täna kui kõik on ühendatud interneti, räägime me küberturvalisusest laiemas pildis. Kõik meile eluks vajalik – elekter, küte jm on ühendatud internetti ning kõik mis on internetis on ohustatud.
„Ma ei kutsu Teid ülesse kolima metsa looduse rüppe“ nentis Sven, vaid tegi üleskutse arvestama riskidega, mis nende uuendustega kaasnevad.
Peamiseks ohuks maailmas robootikaga seonduvalt peetakse robotite õppimisvõimet, mis on tuhandeid kordi suurem kui inimesel. See tähendab, et ühel hetkel võib ka robot ära õppida selle, kuidas takistada inimest vajutamast punast „ON/OFF“ nuppu. Kas see on meie tulevik? Ja kas ühel hetkel elavad inimesed robotite loomaaias?
Sven summutas oma ettekandes ka kolm küberajastu müüti:
1. Me oleme kübersõjas – kas järgmine Pearl Harbour on digitaalne?
2. Meil ei ole olemas rahvusvahelist õigust, mis käsitleks küberruumis toimuvat
3. Küberkuritegude puhul ei ole ründajat võimalik tuvastada
Kogu ettekanne Sven Sakkovi esitlusest aastakonverentsil on peagi kuulatav Äripäeva raadios.
Sven Sakkov liitus Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega 2017. aasta 1. septembril. Aastatel 2015-2017 juhtis ta Tallinnas asuvat NATO koostöise küberkaitse oivakeskust: rahvusvahelist keskust, mis on spetsialiseerunud kübervaldkonna alastele rakendusuuringutele, väljaõppele ning õppustele.
2008–2015 oli Sakkov kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler. Asekantslerina vastutas Sven Sakkov poliitika planeerimise, ohuhinnangute, NATO ja ELi poliitika, rahvusvahelise koostöö ning relvastuskontrolli eest.
Varemalt töötas Sakkov Eesti saatkonnas Washingtonis ja Eesti esinduses NATO juures, Vabariigi Presidendi rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõunikuna ning kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhatajana.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.