Raamatupidaja.ee käis uurimas Eesti Raamatupidajate Kogult, mis on kutsetunnistus, kellele seda vaja on ning kuidas seda kvaliteedimärki endale saab? Ühtlasti kutsuvad nad kevadisele kutseeksamile.
- Kevadised kutseeksamid toimuvad juba 11. mail 2019 Foto: ERK
Kellele ja miks on kutset vaja?
Inimene, kes tegutseb raamatupidajana, peab omama kutsetunnistust – see on raamatupidaja kvaliteedimärk! Üldjuhul me eelistame ju ikkagi käia arsti juures, kellel on vastav arstilitsents. Alternatiivsete võimaluste poole pöördume siis, kui oleme tavameditsiinis pettunud või tahame suuremaid riske võtta. Kõlab ju loogiliselt? Nii peaksid ka ettevõtte teenindamise ja nõustamisega tegelema kutsetunnistusega raamatupidajad.
Raamatupidaja või laiemalt arvestusvaldkonna spetsialisti eksimus ei too kaasa otseseid tervisekahjustusi ega sea kellegi elu ohtu, kui jätta arvestamata raamatupidaja enda stressirohked päevad mahukamate aruannete kokku panekul. Seetõttu on ühiskonna kontroll raamatupidaja ameti üle palju leebem võrreldes arstide või lennukipilootidega. Erinevalt autojuhist ei pea raamatupidaja tööle asudes ette näitama juhiluba, mis kinnitab liikluseksamite edukat sooritamist. Kas aga paarikuise raamatupidamiskursuse läbinu on tõesti samal tasemel võrreldes ülikoolis majandusarvestust tudeerinuga või kutsekoolis raamatupidajaks õppinuga - selle otsuse langetab tööandja või väikeettevõtjast raamatupidamisteenuse tellija enamasti heas usus paremal juhul tuttavate soovituste najal.
Mis on kutsestandardid?
Tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks on loodud raamatupidamise kutsestandardid, mille alusel saab oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Igale endast lugupidavale raamatupidajale on oluline, et teda peetakse professionaaliks mitte ainult haridusasutuse diplomi ja muljet avaldava elulookirjelduse, vaid ka kutsetunnistuse põhjal.
Raamatupidamise kutsevaldkonnas on hetkel kolm kehtivat kutsestandardit:
•Raamatupidaja, tase 5
•Vanemraamatupidaja, tase 6
•Juhtivraamatupidaja, tase 7
Info kutseeksamite kohta on leitav
www.erk.ee veebilehelt.
Kevadised KUTSEEKSAMID TOIMUVAD juba 11.05.2019, dokumente saab esitada alates 20.märts 2019.
Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) on kutse andja 2002. aastast alates. ERK korraldab raamatupidajate kutseeksameid kaks korda aastas kevadel ja sügisel. Selle aja jooksul on väljastatud erinevatel kutsetasemetel kokku 3871 kutsetunnistust.
2016. aasta lõpus sai Eesti Raamatupidajate Kogu kutse andjana tunnustatud kui taotlejasõbralik info jagaja. Täispikk artikkel on leitav
www.erk.ee veebilehelt.
Milleks mulle kutsetunnistus (Ursula Noorväli, Baker Tilly Baltics OÜ)
"Kui algselt tundus, et kutsetunnistuse saamine on ilus asi mida näidata oma CV-s, siis täna ma enam nii ei arva. Minu meelest on see täiesti loomulik, et selline paber on iga raamatupidaja taskus. Kõrgeima kutsetunnistuse omamine annab enesekindlust ja julgust osutada raamatupidamisteenust ning finantsnõustamist olenemata kliendi tegevusalast või antud situatsiooni keerukusest.
Kindlasti on kutsetunnistuse omamine lihtsustanud mul raamatupidamise teenuse osutamist. Välisfirmade seas on see juba väga tavaline praktika, et uuritakse raamatupidaja tausta ning millist taset ta omab. Rõõm on, et ka Eesti ettevõtjad vaikselt liiguvad seda teed, et tunnevad huvi raamatupidaja pädevuse osas, mis peakski väga loomulik tavapraktika olema. Sa ju ei palka endale elektrikut, kui tal selle kohta paberit ette näidata ei ole. Minu karjääri on see mõjutanud ainult positiivselt. Olin Eestis üks esimestest õnnelikest vanemraamatupidaja, tase 6 kutsetunnistuse omanikest ja siiani selle üle õnnelik.
Ka minu tööandja Baker Tilly Baltics on minu kutsetunnistuse omandamist tunnustanud ja oskab seda hinnata. Samuti raamatupidamisteenuste juhina on see parim eeskuju oma tiimile, et tekitada neis soov ka ise saavutada kõrgeim raamatupidamise tase.
Lõpetuseks tõmbaksin siinkohal paralleele audiitorteenusega. Auditi teenust ostetakse ju sisse audiitorilt, kellel on vastav litsents ning järeldusotsuse saamine annab kindlustunde omanikele, et asjad on nende ettevõttes kontrolli all ning ühtlasi ka garantii, et asja kontrollis pädev ning litsentseeritud inimene. Sama loomulik mõtteviis peaks olema igal ettevõtjal, kes ostab raamatupidamisteenust sisse või ka ettevõtjal, kel on raamatupidaja palgal. Kas antud inimene on ikka pädev? Kas omab vastavat haridust/tunnistust? Kas mu finantsasjad on igapäevaselt ikka heades kätes?"
Tutvu ka teiste raamatupidajate lugudega
SIIN.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.