Muudatused õigusaktides

Seadusega soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Paljudel mitteresidentidel on esinenud raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega. Seni võis osaühingu asutamisel kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot, edaspidi võib kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Konto on vajalik seetõttu, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali sissemakse. Aktsiaseltsi asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2019.

Seaduse järgi tuleb kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel enne Eestis tervishoiutöötajana töötamiseks loa saamist sooritada eesti keeles tööpraktikast ja teooriaeksamist koosnev vastavuseksam.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Seaduse järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele olenemata nende töölepingu kestusest katkematu ravikindlustuskaitse.

Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2019, osaliselt jõustuvad 1. septembril 2019.

Muudatuse alusel korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ja sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, tulevikus eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile.

Muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa seoses põlevkivi kaevandamisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasudega.

Seadusega muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2019, osaliselt jõustuvad 1. septembril 2020.

Seadusega muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud vaid linna, linnaosa või valla täpsusega. Kuna muudatus mõjutab kohaliku omavalitsuse tulumaksu, siis lükati elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaega edasi ühe päeva võrra ehk 2019. aasta 2. jaanuarini.

Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2019, § 110 jõustus 2. jaanuaril 2019.

Seadusega võetakse üle mitmed Euroopa Liidu direktiivide alusel maksude vältimist ja maksudest kõrvale hoidmist takistavad reeglid. Edaspidi ei võeta maksustamisel arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille üks põhieesmärke on saada maksueelis ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik.

Seadusega rakendatakse järgmisi maksudest kõrvalehoidumise takistamise reegleid maksubaasi õõnestamise ja maksustamata kasumi siseturult väljapaigutamise takistamiseks: üldine kuritarvituse vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad.

Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2019, osaliselt jõustuvad 1. juunil 2019 ja 1. jaanuaril 2020.

Seaduse kohaselt on 2019. aasta riigieelarve tulude maht 11,06 miljardit eurot, kulude ja investeeringute maht on kokku 11,32 miljardit eurot.

Seaduse §-s 2 on kehtestatud seadustest tulenevad määrad ja piirsummad, sealhulgas üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus, perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr 500 eurot kuus, ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot, üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kuus; sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 500 eurot.

Muudatuse kohaselt edaspidi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetusraha tagasinõude ajatamise korral viivist enam ei nõuta. Selle asemel maksab toetuse saaja intressi, mis on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas.

Lisaks täiendatakse muudetavaid seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.

Seaduse eesmärk on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav EL-i direktiiv.

Seadus näeb ette langetada teise samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt kahelt protsendilt 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest. Seaduse järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu.

Seadusega käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti teise pensionisambaga liitumise taasavamist.

Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Seaduse kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi.

Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Isikuandmete kaitset reguleerib otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle.

Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda, kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.

Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Seadus jõustus 15. jaanuaril 2019.

Seadusega täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet esitada majandustegevusteade ja piiranguid, mis keelavad töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu nõuda.

Seaduse muudatusega teeb edaspidi seaduse täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon (varem Sotsiaalministeerium).

Muudatuse kohaselt tuleb nüüd töötamise registrisse kanda ka

1) tööaja määr;

2) tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08). Klassifikaatorites sobiva klassifikatsiooni puudumisel kantakse töötamise registrisse lähim ametikoht lähtuvalt tööülesannete sisust;

3) töökoha asukoht.

Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2019.

Muudatus kajastab olukorda, millal maksuhalduril on õigus lahendada ajatamise taotlus automaatse otsusega. Tingimusteks on muuhulgas, et ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks, maksukohustuse ja intressivõla suurus kokku on kuni 20 000 eurot, maksukohustuslane ei vastuta ajatatava maksuvõla tasumise eest solidaarselt teise maksukohustuslasega, nõuet ei ole edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile ning maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise hetkel tähtaegselt esitamata maksudeklaratsioone.

Maaeluminister on oma määrusega 13. detsembrist 2018 nr 71 muutnud mitut määrust: maaeluministri 2015. aasta 29. aprilli määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus”, maaeluministri 2015. aasta 29. aprilli määrus nr 50 „Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus”; maaeluministri 2015. aasta 30. aprilli määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus”; maaeluministri 2015. aasta 22. aprilli määrus nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”.

•tööõigus ja võlaõigus;