Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et kuigi suurem osa organisatsioone (70%) pakub oma töötajatele soodustusi, eelistaksid rohkem kui pooled töötajad (58%) saada soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.
- Töötajad eelistavad soodustuste asemle suuremat põhipalka Foto: scanpix
Tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et 70% organisatsioonidest pakuvad oma töötajatele soodustusi. Mitmed levinud soodustused on aga tavaliseks muutumas ja ei ole seega enam töötajate silmis niivõrd atraktiivsed. Näiteks pakutakse rohkem kui pooltes organisatsioonides (59%) tasuta joogivett, kohvi või teed. Enam kui pooltes organisatsioonides kaetakse ka töötajate erialase täienduskoolituse kulud ja võimaldatakse paindlikku tööaja algust või lõppu, kuid viimast vaid osadele töötajate gruppidele.
Lisaks tehakse igas teises organisatsioonis töötajate lastele jõulupakke ja hüvitatakse prillidega seonduvad kulud. 48% tööandjatest tõi ka välja, et nad korraldavad töötajatele ühisüritusi ning 40% teevad tööjuubeli puhul kingituse või preemia. Jõulupreemiat maksab 31% tööandjatest.
Vähem levinud soodustustest pakub iga viies tööandja tasuta tervislikku toitu. Pea viiendik (19%) tööandjatest säilitab keskmise palga ka esimestel haiguspäevadel ja pakub lisapuhkust (nt talvepuhkus). Tasuta kultuuriüritusi võimaldab oma töötajatele iga kümnes tööandja. 6% tööandjatest võimaldab töötajatele soodustingimustel optsioone, 5% maksab lisaks puhkusetasule ka puhkusetoetust ja kõigest 2% tööandjatest märkis, et nad teevad makseid töötaja pensioni III sambasse.
Töövõtjate küsitlemisel selgus, et 45% töötajatest ei ole pakutavate soodustustega rahul ja varasemad uuringud on näidanud, et koguni 58% töötajatest eelistaks soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.
„Peamiseid rahulolematuse põhjuseid on kaks: soodustusi pakutakse vähe või need ei vasta töötajate eelistustele,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaks suurendab rahulolematust ka see, et soodustustega harjutakse ära ja neid hakatakse võtma iseenesestmõistetavana. Soodustused, mida pakuvad suurem osa tööandjatest, nagu tasuta joogivesi või kohv, on saanud loomulikuks töötingimuste osaks ja neid ei tajuta enam lisaväärtusena.“
„Selleks, et tööandja pakutavad soodustused oleksid mõjusad, peavad nad olema töötajate jaoks olulised,“ lisas Kadri Seeder. Tema sõnul näitavad uuringu tulemused ka seda, et kui töötajad on pakutavate soodustustega rahul, kasvab soovitusindeks ehk töötajad on valmis tööandjat tuttavatele soovitama.
„Rohkem kui pooled tööandjad tõid välja, et nad on soodustuste valikuvõimalusi viimasel ajal suurendanud,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööandjatel tuleb soodustuste pakette parandada, et muuta tööjõupuuduses ettevõtet töövõtjate silmis atraktiivsemaks ning hoida olemasolevad töötajad rahulolevaina.“
„Näib, et paljud soodustused on aga niivõrd levinud, et nende tutvustamine tööpakkumisel ja värbamisprotsessis ei ole enam konkurentsieelis. Samas vähem levinud või pigem üksikutele töötajate gruppidele pakutavad soodustused nagu kodus töötamise võimalus või lisapuhkus kasvatavad märkimisväärselt huvi tööpakkumise vastu,“ lisas Henry Auväärt.
Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. 2018. aasta oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkus uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses olid tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.
Allikas: Palgainfo Agentuur, CVKeskus.ee
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.