Küllap oleme kõik näiteks arsti ooteruumis, enne töövestlust, tähtsat koosolekut või eksamile minnes kohanud mõnda inimest, keda vaadates mõtleme: ta on stressis. Milles see väljendub?
- Kogemusnõustaja Liisa Paavel annab nõu, kuidas vaimset tervist hoida Foto: erakogu
Tõenäoliselt on see inimene rahutu ega püsi paigal, ei suuda meiega vesteldes keskenduda, teeb teatud sundliigutusi (sätib pidevalt juukseid kõrva taha, närib huuli vms) või sundtegevusi, näiteks kontrollib pidevalt, kas mobiilile on mõni märguanne saabunud, rüüpab masinlikult klaasist vett või vaatab kogu aeg kella. Tema keha on pinges ja võib-olla hoiab ta käsi endalegi märkamata rusikas. Nägu on samuti pinges – laup kortsus, huuled kokku surutud ja lõualuud krampis. Need on stressimärgid, mida teisi inimesi vaadeldes ei ole sugugi raske märgata. Kuidas aga meie endaga on, kas märkame stressimärke ka iseenda juures? Ja kui märkame, siis kas ja kuidas tegutseme?
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.