Mis muutus auditikohustuses?

Aktsiaseltside auditikohustust muudetakse

Edaspidi peab aktsiaseltsi aastaaruannet kindlasti auditeerima siis, kui seltsil on enam kui kaks aktsionäri (§ 91 lg 3), eelnev regulatsioon kohustas igal juhul aktsiaseltsi aastaaruannet auditeerima. Säte jõustub 1. septembril 2017. Kuni kahe aktsionäri puhul peab auditikohustuse määramisel lähtuma samadest kriteeriumidest nagu osaühingute puhul.

Auditilepingu minimaalne pikkus

Kehtestatakse raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks sõlmitava lepingu kohustuslik minimaalne pikkus (§ 55 lg 1 ² ). Alates 1. juulist tuleb auditileping sõlmida minimaalselt kaheks aastaks. Antud nõue kehtib üksnes juhul, kui on tegemist kohustusliku auditiga.

Iga-aastane audiitori vahetus komplitseerib kutsetegevuse standardite nõuete täitmist ning võib ohustada audiitori sõltumatust. Pikem lepinguperiood võimaldab audiitoril klienti paremini tundma õppida ja tõsta aruande kvaliteeti. Ühtlasi vähendab see lepingu sõlmimisega seotud kulutusi ning töövõtu hinda aasta kohta. See nõue kehtib mitte üksnes avaliku huvi üksuste, vaid kõigi ettevõtjate puhul. Lepingu kohustuslik minimaalne kestus ei piira poolte õigusi selle ennetähtaegseks lõpetamiseks õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise korral.

Lüheneb avaliku huvi üksuste nimekiri

Oluline muudatus on avaliku huvi üksuse (§ 13) mõiste oluline kitsendamine. Tunnistatakse kehtetuks audiitortegevuse seaduse § 13 lg 1 punktid 4 ja 5 ¹ ning lõiked 2 ja 3 ² . Alates 1. juulist on avaliku huvi üksuseks (AHÜ) vaid krediidiasutused, kindlustusfirmad ja börsiettevõtted. Paljud ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksused, mis olid seni tulenevalt oma suurusest allutatud AHÜ regulatsioonile, vabanevad lisakohustustest (näiteks auditikomitee moodustamine).

1 4) kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil bilansipäeva seisuga elab üle 10 000 inimese või mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga toodud varad kokku on üle 20 000 000 euro;

5) ministeerium riigiraamatupidamiskohustuslasena raamatupidam - ise seaduse tähenduses.

2 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele on avaliku huvi üksus juriidiline isik, välja arvatud riik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 66 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 33 000 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 1000 inimest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatutele on ava liku huvi üksus käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus või mittetulundusühing või muu isik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aru - andeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 14 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 7 000 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 200 inimest;

4) nõukogu liikmete arv 8 inimest.

Avaliku huvi üksusele lisateenuste osutamise keeld

Kehtestatakse auditiväliste teenuste osutamise keeld AHÜ- le (§ 59¹ ). Keeld kehtib teenustele, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a – k (nn „must nimekiri“). Siiski on liikmesriigil erandina lubatud „mustast nimekirjast“ välja jätta teatud teenused. Eestis on seda tehtud määrusega suurimas lubatud mahus ja need teenused on alljärgnevad:

1. maksudeklaratsioonide ettevalmistamine;

2. riiklike toetuste ja maksusoodustuste välja selgitamine;3. abistamine seoses maksuhaldurite poolt teostatavate maksukontrollidega;4. otseste ja kaudsete maksusummade ning ajatatud maksusummade arvutamine;5. maksunõustamine;6. hindamisteenused, sealhulgas hindamisteenused, mida osutatakse kindlustusmatemaatiliste teenuste raames või õigusvaidluste toetuseks.

Nende teenuste osutamist lubatakse ka edaspidi tingimusel, et:

1. need on auditeeritud raamatupidamise aruannete seisukohast ebaolulised või neil ei ole sellistele aruannetele ei eraldi ega koos otsest mõju;

2. hinnanguline mõju auditeeritud raamatupidamise aruannetele on tervenisti dokumenteeritud ja seda on selgitatud auditikomiteele esitatavas lisaaruandes;3. audiitorettevõtja järgib direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud sõltumatuse põhimõtteid.

„Musta nimekirja“ kuuluvad seega näiteks alljärgnevad teenused: õigusteenused (üldine nõustamine, läbirääkimine, kohtumenetluses esindamine), auditeeritava üksuse siseauditi funktsiooniga seotud teenused, teatud makse puudutavad teenused jne.

Eelnimetatud määrus jõustus 17.06.2016 ning selles sätestatud piirangud kuuluvad seega kohaldamisele nende finantsperioodide auditite suhtes, mis algavad hiljem kui 17.06.2016.

Järelevalvetasu

Audiitorkogu liikme kohustuslik liikmemaks muudetakse kolmeosaliseks, lisades kolmanda komponendina juurde uue tasuliigina järelevalvetasu (§ 106 lg 1). Järelevalvetasust kaetakse need järelevalve teostamisega seotud kulud, mida ei kata riigi sihtotstarbeline eraldis. Järelevalvetasu tõttu suurenevad audiitorite kulud. Edaspidi on järelevalve tasu määr 0,7-2,4% audiitorettevõtja müügitulust. Audiitorite järelevalvetasuga koormamine toob endaga tõenäoliselt kaasa audiitorite teenustasude tõusu.